Kiire ülevaade laupäeval Raplas toimunust. Pärast esimesi alasi mõtlesin, et blogipostitus jääb tegemata, sest pole midagi ilusat kirjutada ja ei soovi niisama vinguda ja viriseda, miks ei tulnud ja sada häda. No ei olnud õnne...Joonejooks: suutsin esimese rulli kergelt pillata, kobistasin ja olingi juba 1-2 sek maas. Lõpu "superman" polnud plaanitud aga efektne sellegi poolest. Kõik 11 meest olid 3 sek sees ja mina kõige viimane :( sad! Ausalt ega ma esimeselt alalt suurt tulemust ei lootnudki.
Laserrelv: esimene kokkupuude relvaga toimus ca 2 h enne võistlust. Paremad tulemused sain sinna 8 ja natc peale (10 oli max). Võistlusel anti 3 proovilasku ja seejärel kohe 5 õiget, millest läksid kirja kõik tulemused. 5 lasust suustin läbi ime 3 mööda lasta ja kahest, mille pihta sain kogusin 17,2 (pole kümnendikes kindel) punkti. Ebajopp taaskord, kui pihta siis ilusti ja kui mööda, siis 0.
Wattbike: eelnev kogemus taaskord puudus. Enne võistlust sai ennast sellel soojaks sõita ja sain koormusi proovida. Konsulteerisin ka teadjatega (Ain-Alar, Ervin jne) aga taaskord kerge pettumus, siiski esimene nö. minu ala. Koormused keerasin mõlemad 5 peale (õhutakistus ja magnet). Soovitati esimesed 500 m veidi tagasi hoida ja siis vajutada aga KANGI ei tulnud. 1000 m sai enne läbi. Keskmine 680 watti, keskmine rpm 115, aeg 1:04. Võitjale 4 sek kaotust. Olin taaskord seal rivi lõpus :(
Õllekasti hoidmine: võib õelda, et esimene ala, millele eelnes ka ettevalmistus. Janno Jürgensoniga konsulteerisin veidi jõusaali kava. Aega mul väga kaua polnud, ca 3-4 nädalat. Aga areng oli kiire! Alustasin 10 kg ja lõpus jõudsin pea 15 kg välja aga siiski teadvustasin, et liiga pikad käed ja lihas, mida ma tavaliselt triatlonis ei kasuta. Sain vist viimasel treeningul 15 kg 20-30 sek hoitud. Õllekast oli aga erinevatel andmetel 18-20 kg. Allar Raja vastas ka küsimusele, kui raske see kast on? - "si¤¤ks raske!" OK, väga positiivne uudis! Adrekas oli üleval ja suutsin pea 40 sek seal väriseda. Esimene rahulolu oli saavutatud :)
Hingepeetus: tuli ära! Kodus ja tööl vabadel hetkedel harjutatud ja suure enesekindlusega peale mindud. Kuigi harjutades jõudsin 3 min ja 30 sek aga teadisin, et see maagiline 4 min on vaid tahtejõus kinni. Jalad harki, käed toetatud, paar korraliku ventileerimist ja toetatud oli ka pea vastu veekausi põhja. Minu ajavõtukohtunik käis natuke närvidele: "20 sek-25 sek-30 sek-jõuad-jõuad-45 sek-tubli-wtf?" 3 min juures läks esimest korda raskeks aga 4 min eesmärk oli püstitatud. Mingil moel tuli siiamaani kestnud ebaedule lõpp teha. Kuna hoidsin hinge esimesel ringil, siis polnud mul kontrolli, mis teevad teised, kes pärast mind tulevad. Tuju tuli neil ära rikkuda ja sellega sain hakkama. Võistluste rekord! Kepp-juhhei :)
Kangil rippumine: taaskord ala, millega jõusaalis tegelesin aga suhteliselt edutult. Minutini vist jõudsin aga juu siis oli kang ka teine ning talki ei kasutanud. Esimese asjana hakkasid treeningutel segama randmed, mis kohe ära väsisid. Pühadel tööd ei teinud ja käed oli puhanud! Talgiseks, tugev haare (eelmise aasta selle ala võidumehe Ain-Alari soovitus töötas) ja magama ära - meeled tühjaks! Esimene kord kui silmad avasin olid pooled alla tulnud. Teine kord oli meid seal 3. Vaadates Kaarel Nurmsalu rippumisoskusi, võisin võidu mõttet maha matta. Ranne oli ka seekord nr.1 põhjus, miks sealt alla libisesin. Aus võistlus, 2 koht. Minu jaoks siis õllekastihoidmise kõrval teine üllatus.
Mismoodi ma selle 3. koha seal sain, jäi minulegi müstikaks. Teoreetiliselt polnud mul variantigi. Stabiilsus luges, mida minul polnud. Rahulolu oli joovastav :) Tänud kõigile, kes mulle kaasa elasid, mind toetasid ja õpetussõnu jagasid.
Viimased rohelised punaseks...
