Inception

peaaegu oleks magama jäänud :)

Making of Roosi

Sõnu pole vaja:
Tule siiiia...

Teeme Su puhtaks ja võtame jäljendid...

Printing!

Skiso :)

Viimased rohelised punaseks...

Happy Chappy!

http://www.tribilia.com/est

Half-Ironman Eesti Meistrikad 2010

5 aastat tagasi, 2005ndal aastal sain oma viimase EMV kuldse medali, tookord duatlonis. Viimastel nädalatel oli kõik läinud plaanipäraselt. Piisavalt on harjutatud, intensiivsust tõstetud, päikse ja kuumaga sõbraks saadud. Ja nagu ma kõigile olen naljaga öelnud, et tablett peab ka õige olema... tingimused ei saanud minu jaoks enam paremaks minna...

Vesi oli ülisoe, lausa uimastav. Suutsin paar korda trajektoorilt kõrvale kalduda aga õnneks märkasin viga piisavalt varakult. Järgmiste ees väljusin veest turvalise ca 2 min. vahega. Ratas hakkas kohe kerge tõusuga, kus ma oma kingadega taaskord stoppama jäin. Rattaraja 4 ringi sõitsin nagu Mikk Vaaks soovitas: soojendus, tõstmine, hoidmine, kannatamine! Esimene kord sundis selg mind lenksult tõusma alles kolmanda ringi lõpul. Viimasel ringil saabusid ka esimesed rasked hetked, kus tõusudest enam hooga ülesse ei veerenud, vaid tuli abiks võtta nokkimine!

Rattal kulus 4 suurt pudelit, 3 PowerBar Geeli, 3 SaltStick´i. Pole vist kunagi nii palju jooksu oodanud. Kuna katkestamiste protsent oli kõrge ja järgmiste eest vahed juba rohkem kui turvalised, sain pingevabalt jooksma minna. Peas käis legendaarne mõte: "nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik"!

"Ei, rsk, panna on vaja", kangi tahaks ikka saada! Jooksu ringi osas minu suurimad tänusõnad Ivar Tupele (võisluskorraldaja, Haanjamatkad). See pakkus kõike: asfaldit, maastiku, muru jne. Tundsin osades kohtades sugulust Xdreamidega. Vett ja käsnasi sai piisavalt, nii punktidest kui ka mujalt raja äärest. Veekogust raske hinnata aga 3 SIS Geeli.

Kokkuvõttes jäin ajaga rahule, kuigi arvan, et ujumine ja jooks olid pikemad. Tänud Hawaii Expressile (Scott Plasma 20 "Roosi"), Paul Lõiv (ketas, Audiodesigne), Teet Reedi (Las eraldistardikiiver), Ain-Alar Juhanson (SIS, HED ja mida kõike veel... ), Ujumise Spordiklubi ja kõik teised sõbrad, kes võidule kohapeal ja eemalt kaasa elasid...

Olukorrast kuumas!

Päris mõnus on! Stabiilselt üle 30 kraadi, pilvitu, sademetu, tuuletu... nagu Vahemereäärne kliima. Sellega võiks ju päris ära harjuda. Kas tõesti on lõpuks kaua oodatud kliimasoojenemine meieni jõudnud? Kui nüüd talve oleks korralikult 4 kuud, lund ja miinust. Suve kütaks nagu hetkel 5 kuud ning sügis ja kevad võiks kahepeale 3 kuuga hakkama saada. Ma ei käiksi siis vist enam lõunalaagrites.

Eile ujusin Saadjärves nagu basseinis, no ei hakanud külm. Väiksemates järvedes on soojakraade üle 25. Lõpuks ometi on ka Eestis Triatlonis kalipso keelatud :) Muidugi rattas ja jooksus läheb vedelikku topelt koguseid. Täna hommikune 80 km ratast + 10 km jooksu = 2 suurt pudelit, 1 Coca, 1 mullivesi, 1 väike pudel jooksule. Sööki pead vägisi alla vägistama...

Kui veeremistel muidu veits pahandad tuule peal, mis siis et tuul on tugeva ratturi sõber... siis täna oli kohati vastutuul lausa joovastav... Müts maha ka võistluste korraldajate ees. Arvatavasti peab palju ümberkorraldusi tegema joogi- ja muude energiapunktide osas. Selleks et kõik ikka õnnelikult finishisse jõuaks, sest kõike seda kraami endaga kaasas kanda ei suudaks...

Üks asi tegelt käib närvidele ja see on pigi sõiduteedel. Ja siis veel see idee seda kruusaga katta. Sõiduringe aja luubiga taga... aga anname Eestile siin koos Euro tulekuga aega kohandada ka oma teeehitust vastavalt uuele kliimale :)

Teine asi käib ka veel närvidele... kodus on mega palav olla. Eilne öö möödus mul ebameeldivamalt kui 3 tunnine treening keskpäeval. Külm dush non-stop! Joome non-stop!

Mismõttes Sind ei ole Facebook´is?

Siin mingi kuuaega tagasi tuli mõte, läbi viia üks "süütu" eksperiment. Muuta oma Facebook´i kontol ära sünnipäeva kuupäev! Kes veeeeel ei teadnud, siis on see 1.jaanuar, lükkasin seda nii sujuvalt 6 kuud edasi (1.juuli). Mis siis juhtuma hakkas? :)

Hommikul ärkad Mikk Vaaksu sms´i peale "Palju Õnne motherfucker!" ok, see selleks, saab andeks. Sõitis ju mees samal päeval Prantsusmaale oma uude amatöörklubisse. Edu talle sinna! Mu uues Tartu korteris netti veel ei ole, Elioni sõnul läheb selleks veel mingi 2-3 nädalat aega. Leidsin ma ju eriti õige hetke omale liitumine teha. Ühesõnaga netti sain alles õhtul kui Fittesti massaazi läksin tegema. Kerge hämming...

Sõpru on mul seal ca 650, õnnitlusi tuli tugevalt üle 100. Võttes arvesse, et tegemist on puhkuste ajaga ja paljud ei logi ennast kohe hommikul 8:58 sisse ning paljud ei vaatagi seda listis seal paremal üleval, on tulemus siiski positiivne.

Samas oli ka inimesi (loe: sõpru), kes asja kiirelt läbi ampsasid ja mind avalikult arvustama kukkusid. Sellegi poolest järgnesid nende postitustele taaskord õnnitlused! Väga vahva! LOL

Õnnesoovijate seas oli ka lähedasi sõpru, kes tõenäoliselt on liiga palju päikest näinud või siis jooksis neil kolmas päev. Näiteks soovisid õnne inimesed, kellega ma aastavahetusel 3-päevase festivali raames oma sünnipäeva pidasin...

Päeval kui veeremas olin (Tartu-Liivamäed-Kanepi-Tartu) sain ka 2 telefonikõne: Indrek Teppo (kes oli siiski kahtleval seisukohal, kuna sõitsime talvel MK etapi ajal suuska ja siis sai festivalist põgusalt räägitud) ning Merle TOP´ist, kes sai ikka konkreetse tünga. Süda läks haledaks ja ma paljastasin oma tõelise pale...

Kui Te nüüd küsite, miks ma sellise (nõmeda) asja siiski korraldasin, siis mis Te arvate, millal olen ma saanud oma viimased sünnipäeva õnnitlused? Ei, see vastus pole 3.jaanuar, pakkuge veel :) Ehk nüüd olen ma Teil meeles... niikuinii olete Te sellel ajal 48 h jutti üleval ja mingi hetk peaks see mobiilside meil ka normaliseeruma...

Ausalt-õeldes-oli-mul-lihtsalt-igav!