Kõrvemaa Suusamaraton 2012

TMst taastumine võttis mul seekord tavalisest paar päeva kauem aega. Lisaks sellele külmetasin ennast kergelt. Uni ja isu oleksid võinud need viimased paar päeva paremad olla. Kaalusin, kas üldse tervise nimel starti minna...

Kaalusin, mis ma kaalusin aga treeningu mõttes oleks hea üks kahe tunnine suusatamine siiski teha. Pealegi toimub võistlus kahel ringil, kus ma saan vajadusel poolel maal maha astuda. Tõbisena treenimisel on kaks tulemust - kas läheb paremaks või läheb hullemaks!

Start õnnestus aga paari kilomeetriga sai selgeks, et minekut täna ei ole, nõrkus peksis keha ja pidin mõneks ajaks hoo maha võtma. Võtsin vastu otsuse, et teisele ringile enam ei lähe. Langesin sinna 50ndate kohtade peale, tunne läks paremaks. Esimese geeli ja joogi võtsin täpselt poolele maal (19 km) ja selleks ajaks oli enesetunne juba suhteliselt OK. Seal ma siis olin, koos Sigridi ja Urmas Saadiga, proovi Sa sellisel hetkel maha tulla...

Otsustasin siiski jätkata. Teise ringi poolel maal võtsin teise geeli ja suhteliselt valutult ma selle maratoni läbisingi. Kuigi aeg oleks võinud olla 5-10 min kiirem. Lumeolud ja rada oli ideaalne, suuska kadestasid paljud!

2009 a 2:09:32 31. koht

2010 a 2:00:32 35.koht

2011 a 1:51:17 41. koht

2012 a 1:58:07, 50. koht, pulsid avs 157, max 170.

Diskvalifitseerimisest... TM 2012!

Alustan postitust suure vabandusega sõprade, tuttavate, kaasvõistlejate, fännide ja Klubi Tartu Maratoni ees! Tunnistan oma viga, sõitsin uisu tehnikas ja olen oma karistusega nõus ning ei hakka seda vaidlustama. Olin 2012 aasta Tartu Maratoniks kehvalt ette valmistunud. Võistluse lõpufaasis, väsimuse juuresolekul ja keset võistlustuhinat ei suuda oma igat tegevust jälgida.

Põhjus, miks ma selle postitusega viivitasin, oli see, et tahtsin ise asjaoludes selgusele jõuda, mitte hakata kohe puusalt valangutega tulistama. Sain ise oma DSQ teada läbi Facebook´i ja sellest hakkas liikuma kohe arvamus, et keegi on esitanud kaebuse vms ja et asi on isiklik. Sain teada, et olin jäänud filmilindile ja rahustasin fännid maha. Kohtunik peabki oma tööd hästi tegema!

Vabandan siinkohal uuesti, et ma Teie küsimustele, kirjadele ja blogisse ei vastanud, kuna ei teadnud isegi, mis seis on!

Vahepeal oli Eesti Vabariigil sünnipäev ja olin kuni laupäevani levist väljas. Ikkagi pikk nädalavahetus! Hakkasin laupäeval uuesti uurima, et miks ma kuulen oma maha võtmisest läbi Facebook´i ja mitte korraldajatelt. Väidetavalt oli mulle saadetud kolmapäeval žürii otsus, kus kõik ilusti ära seletatud ja pakutud ka videot. Minu mailbox´i on antud kiri jõudnud küll neljapäeva hommikul, aga põhimõtteliselt pole see oluline. Kuna neljapäeval oli poolik tööpäev, siis sain reaalselt selle kätte alles laupäeval.

Selle ajaga oli teema juba suurema hoo sisse saanud. Arvan, et siinkohal oli mu väike pahameel õigustatud, sest antud juhul olin mina see, kes selle raja läbis ja oli umbkaudselt ka aimdus, kus ma reeglite vastu võisin eksida.

Nüüd, pühapäeva õhtul, kus ma olen ise videolõiku näinud ja veendunud selles, et see kattub minu teadmisega, kus, millal ja millises mahus reeglite vastu eksisin. Rikkumine toimus peale Palu TPd, tõusul ja kindlasti mitte saja meetri ulatuses.

"Usume Priit Ailt´i" pole vaja tekitada! Rikkusin reegleid ja sain neljapäeval karistada, selgeks sai asi alles mõni tund tagasi. Kui sügisel Klubi Tartu Maraton tegi "väikse" matemaatilise vea seoses Nelikürituse tulemustega, oli neil vabandusteks mu number olemas, seekord kahjuks mitte... ju siis on tänapäeval iseenesest mõistetav, et loed oma mailbox´i mitu korda päevas, ka pühade ajal!

http://maraton.postimees.ee/583712/tartu-nelikurituse-arvestuses-tousis-janis-teteris-priit-ailtist-ette

Võistlusreeglid on välja mõeldud selleks, et võistlusrajal toimuks aus võistlus. Olen siiski triatleet ja oskan seoseid tuua pigem sealt. Raja lõikamine, tuulessõit või mõnel muul ebaausal viisil teise võistleja ees edu saavutamine on karistatav! Meil on välja kujunenud hoiatuste ja väiksemate karistuste (stop-and-go) süsteem, mille tipuks on alles diskvalifitseerimine. Suusatamisel hoiatussüsteemi ei ole.

Loodan, et rohkem küsimusi ei ole ja võime selle teema lukku kuulutada J

Foto: Jarek Jõepera. Triatloni võistlusest, kus tuulessõit on keelatud.

Tartu Maraton 2012

Statistika näitab, et massiüritustel on kiip ja number kõige enam maha ununenud asjad. Korraldajad tungivalt soovitavad minna õhtul magama koos kiibi ja numbriga, et see varahommikusel sebimisel maha ei unune! True Story :)

Mõtlesin välja, miks ma viimased paar kuud olen vaikne postitaja olnud. Napilt üks tekst kuus on ilmunud. Lihtsalt pole end kehaliselt märkimisväärselt kulutanud. Tegelenud rohkem asjadega, mis Teile tõenäoliselt väga huvi ei paku. "Body is evil, that must be punished!"
Lõpuks ometigi! Eelmise postituse eest sain nädala koomiku tiitli ja püüdsin seda tiitlit iga hinna eest pühapäeval (19.veeb) kaitsta. Hetkel veel raske seisukohta võtta, kas läks hästi, halvasti või nii nagu pidigi minema. Aga veel täna hommikul (teisip, 21.veeb) esinevad stardiraskused, puusapainutajad ja reie lähendajad teevad põrgu-valu, uni on häiritud. Imelik, et ülakeha on kaebusteta, vist sai liiga vähe paaristõuget tehtud - Nali!

Alustame siis algusest. Ettevalmistus ja viimased päevad läksid plaanipäraselt. Reede käisin massaažis (Timo Müür), tegin Sigridiga kerge jooksu, mille sisse lasin 3X ~1 min piirajasse, max pulss 162. Laupäeval tegin veel kerge ujumise ja õhtul sõin esmaspäevani kõhu täis.

Ärkasin juba enne äratust, pakkisin ennast sisse, sõin 2 banaani, jõin kohvi, vahetult enne starti veel üks Corny ja geel. Staadionile jõudsin umbes kella kaheksaks ja kõik sujus. Siinkohal tänud Sandrile ja Helenale. Olin esimeste seas, kes ennast stardikoridori lindi taha seadis ja sain ideaalse stardikoha. Kui lindid eemaldati, siis tekkis kerge hirm, sest nägin põhimõtteliselt stardijoont :)

Esimesed kilomeetrid läksid mugavalt, olin täpselt seal kus pidin olema. Seekord ennast väga tagasi ei hoidnud ja tulemus oli tore. Suutsin õigete meestega kaasa minna ja võiks õelda, et isegi nautsin sõitu. Alles Harimäele jõudes tundsin, et midagi nagu ei klapi. Suusk ei tahtnud üldse libiseda, pidin pidevalt hoogu juurde lükkama, et mitte maha jääda. Tõusunukkidel kippus suusk järjest rohkem-ja-rohkem tagasi andma, mis sundis järjest rohkem-ja-rohkem kääri jooksma. Polnud ühte, polnud teist! Poolel maal tundsin esimest korda tõsist väsimust, mis sundis korraks hoo maha võtma. Taastusin kiirelt ja hakkasin järele jäänud kilomeetreid lugema...

Seekord mul jootjat ei olnud aga selle taha tulemus ei jäänud. Kõik vajaminev oli vööpeal kaasas. Tankisin ennast kui võimalus tekkis ja TPst sõitsin hooga läbi. Viimane oli ka minu ainus päästerõngas, mis mind mitmeid kordi taas tagasi punti tõi.

Minu tugevus on tavaliselt välja tulnud distantsi viimasel kolmandikul, kus ma olen pea iga aasta üksi sõinud ja kohta parandanud. See aasta oli see vaid üks suur allakäik. Kaotasin u 50 kohta ja u 5 min! Raske-raske-Raske! Kriitikud nüüd on Teil võimalus mu klassika tehnikat kommenteerida :)

Lükkad-lükkad-lükkad ja ei libise. Muld, tuisk, värske lumi... ma olen ikka 100% suviste alade mees! Aga lõpuni ma jõudsin!

Pulsid: avs 152, max 173.
Kaloreid 4700. Pool liitrit jooki ja 6 geeli.
Aeg: 3:23:00, koht 188.

2009, startisin 2961, 378 koht 3:53:08
2010, startisin 383, 132 koht 3:42:27
2011, startisin 179, 115 koht 3:15:54
2012, startisin 142, 188 koht, 3:23:00

Loodetavasti säilitab Klubi Tartu Maraton mu 100-200 stardikoha, mis tundus Palus juba täiesti võimatuna. Eelmise aasta ajale kaotasin 7 minutit, millest lõviosa viimase 20 kilomeetriga. Kurb aga see pidigi vist suusatamise juurde käima, tehnika sport! Siinkohal ei süüdista üldse suuski, ega määrdemeest...

Positiivne on see, et suutsin raskest momendist välja tulla ja leida lootusetus olukorras siiski motivatsiooni, et lõpuni pingutada. Pealegi tundus esimene pool maratonist lausa nauditav, mida ma pole varasemalt tundnud. Olen ka aru saanud, et tase on oluliselt tõusnud ja paljud on liikunud pigem tagurpidi. Võib-olla oli see paratamatu, et 230 mahukilomeetriga on vaid puhas ime, et ma 200 sisse jäin. Dr. Mihkel Mardna väitsi, et 500 mahukilomeetri juures, tuleks TM siiski vaid treeningu mõttes läbida, mitte PANNA!

Kuid, kas ma tõesti peaksin sügisel immikaid tegema, kummi tõmbama, rulli lükkama ja enne TM kõike muud ohverdades 1000+ km täis sõitma? Ma arvan, et mitte :)

Küsimusele, mis seis on Tartu Maratoni Neliküritusega? - vastan, et tiim on mul see aasta hea ja õnne on mul ikka vahel olnud. Joosta soovin isikliku rekordi, kellel huvi, siis uurige välja mu kiireim Tartu Jooksumaratoni aeg ja postitagu see siia. Auhinnaks ühistreening Vooremäel!

Mõlemad rattaüritused on loterii, kus pundis lõpetamine mind ei rahulda. Kes see aasta atröövis soovib olla, siis hoidke mul silm peal :)

P.S. kes soovis see aasta kiiret aega sõita, siis minu silmis valis ta selleks küll vale aasta! -tuisk, värskelumi, muld jne!

Ettevalmistus Tartu Maratoniks 2012

Narrisin seda lund terve sügis. Olin juba loobunud talvisest suusatamisest. Vaimselt olin ennast ettevalmistanud, et põhi tuleb laduda matkates-joostes-ujudes-jõusaalis. Aga nagu kiuste on ta nüüd maas ja ma pole ennast siiamaani suusa-lainele saanud. Natukene kurb aga samas natukene ükskõik. Nelja nädala pärast sõidan pea viieks nädalaks laagrisse. Külma tõttu lükati edasi Kõrvemaa Suusamaraton, kus ma iga aasta olen esimest korda kopsud puhtaks köhinud ja lasknud südamel pea kaks tundi punases olla. See aasta pole ka seda!

Ütleme nii, et suht tuimalt Tartu Maratonile peale, nr 142! Ühtegi klassika sammu pole sõitnud. Ainult uisku ja paaristõuget. Varustuse osas toetab mind see aasta Kein Einaste ja määrdemeest ei hakka ma seekordki vahetama (Tanel Ojaste). Kokku olen teinud seitse suusatrenni, tõenäoliselt teen 1-2 lühikest suusatamist veel.

2:30 - 35 km
1:00 - 15 km
2:00 - 30 km
2:00 - 30 km
1:20 - 20 km
2:00 - 30 km
2:40 - 45 km

Kokku: 205 km

Mis seal siis ikka nii rasket on - sirgetel lõhun paaris ja tõusud jooksen pidamise peale ülesse. Regulaarselt geeli ja jooki ning umbes 2,5 tunni peal hakkab väga valus, kus tuleb iseloomu kasvatada ja lõpuni iniseda.

Nädal pärast Tartu Maratoni sõidan veel Kõrvemaa Suusamaratoni (26.veeb) ja siis tõenäoliselt enam suuska väga ei puudu. Ideaalis võiks 500 km kokku saada :)