Põhjanael 2010

Kandis siis nime õppekogunemine, millest eesrindlik kahuriliha reamees sai teada alles reedesel rivistusel. Paari sõnaga iseloomustaks kogu üritust teadmatuse, igavuse ja mõtlematusega! Pigem hakkasid elu pisiasju nagu voolav vesi, soe söök ja voodi, erinevad sidevahendid rohkem hindama. Sõjalises mõttes väga targemaks ei saanud ja kodumaist patriotismi ei tekkinud.

Sõdur on täis matcho, ei tunne valu, nälga, väsimust ja vajadusi. Naised on panemiseks, kerge KPM on koguaeg huulil, roperdamine ja neverending suitsupaus. Homod on out!

P: tsiviil riided kotti, laigulised selga, kott kokku ja Männikule. Terve päeva vältel veeti kõik need pea 500 meest Vahipataljonist metsa kogunemisele. Põhimõtteliselt oleks ma ilusti oma 3 h Maratoni jõudnud ära joosta, söönud, puhanud ja näiteks kella 15ks pääslasse läinud. Midagi poleks tegemata jäänud. Kahjuks olin ma esimeste seas metsas ja sain sellepärast seal piisavalt kipitada... laagri ehitus ja muud "vabatahtlikud" tegevused!

Esimesel ööl testiti kohe meie kuulekust ja tehti 2 vaikset häiret. Salasõnaga "Hawaii", äge onju, süda läks kohe soojaks! Ahja, olen nüüd kuulipilduri abi, sebin lintidega ja laen relva. 1200 lasku minutis, kui ette jääd :) Algul jäin oma meditsiiniga silma ja pidin meedikuks saama aga see käsuliin jäi blokki (karmavõlg).

E: hommikul 6st äratus ja kamo praks metsas. Nägu laiguliseks, oksad külge ja mauramine metsa all. Üksikvõitleja ja jao liikumisviisid. Ei midagi uut. Õhtuks pidime jõudma Tapale (Läsna) põhilaagri paika. Loomulikult võttis kogu see käsiliin nii kaua aega, et kohale jõudsime pimeduses u 21 aeg. Pimedas laager ülesse, patrull ja pääsla valve välja.

Sõduri 24 h pakike! Sellist asja saime siis 7st päevast 4jal. Kolmel päeval saime sooja sööki. Kuna piiritus sai esimesel päeval otsa, siis minu katelokk jäigi kogu laagriks jahedaks. Sooja vett sai aegajalt ahju pealt ja teiste võitlejate käest rottides :)

T: nüüd juba kaua oodatud teravmoonaga laskmine. Kokku 40 pauku, testil sain 12st lasust (igast asendist) oluliselt pihta 9. Oi, ma olen ikka killer-mees! Lasketiiru käsutati meid kella 7ks ja laskma saime mingi 17 aeg. Senikaua tekitasime endale lamatisi ja kui need valutama hakkasid, siis olid väiksed maastikumängud.

Vaenlase eest nähtamatu kodu nädalaks :)

K: sõjaolukord vol.1. Kogu B kompani 2 rühmaga lahingut harjutama. Scoutspataljoni sõjardite eestvedamisel. Isegi suht kaval, kiitus läbiviiatele. Võiks õelda, et esimene tõsine tegude päev.

N: SÕDA! Hommikul taaskord kiirelt-kiirelt ülesse. Lahinguväljale, ca 3-4 km rännak ja 2 tunnine ringkaitse varitsus. Sellepärast, et meie "vaenlasel" hakkas tööpäev alles 9st ja senikaua tegime aega parajaks. Kui vaenlast näed, siis Sa ei karju "vaenlane paremal" vaid Sa annad kohe TULD!"

Saadeti (vist) tiibhaardesse ja meie toel sai esimene või oli see juba teine punkt läbitud ja vaenlane hävitatud. Sõjaliin liikus ääremaile ja lõppes Eesti võiduga, vähemalt nii meile õeldi. Kokkuvõttes oli kuivtoidu päev ja ehk kõige suurema koormusega ettevõtmine.

Õhtul saime eduka missiooni eest esimest korda pesema. Ohh, seda meeste ja muda rida :)

Öine mets pääslas.

R: demopäev, õhtune never-starting rivistus. Mis seal ikka, veeti lasketiiru, tehti paar pauku, puhastasime relvi, vihma hakas sadama ja läksime laagrisse magama. Õhtul oli rivistus, mis lükkus pea 3 h edasi. Tublimad said kiita ja ülejäänud said ka kiita.

Temake hoidis meid soojas. Nagu üks korralik naine ikka, oli ta hommikuks kadunud ning külm, sest ahjuvalve on pededele.

L: kojusõit ja viimased 4 h seismist. Uskumatu kiirusega pandi laager kokku ja imelikul kombel olime esimest korda graafikus ja saabusime Vahipataljoni 11st. Järgnes tüüpiline seisak. Õnneks oli kuivpakk, mis hoidis mind tegevuses.

Bring it on, bitch!

Märksõnad järgmisteks aastateks: jalanumbrile 45 sobib ideaalselt 43 saabas. Võta oma tallad kaasa. Võta oma magus näksimine ja jook kaasa. Nädalane mõttepaus ja ainult toore käsu ootamine on tegelikult kaunis mugav. Kaardimakse ja mobiiliarve oli ka nädalaks maas.