Monday, September 27, 2010
Rattaretk Pärnumaal
Sõitsin u kella 13 aeg Saaremaa praamilt Pärnu poole, kui järsku oli kogu sõidurada kollaste vestidega rattureid täis. Jumal tänatud, et neil need vestidki olid! Kahjuks elementaarsest autojuhi-ratturi vahelisest viisakusest polnud juttugi. Sõideti (tilguti) omaette, enamasti keset sõidurada, tihti ka keskjoone lähedal, kuigi tee oli paremalt tühi. Möödasõitu pidi tegema suurema kaarega kui auto korral.
Kiiver oli napilt pooltel. Arvan, et üritus oli muidu lahe ja kõigile lõbus. Kuid selliselt korraldatud ühisliikumine ei sobi väga maanteele. Sügavalt loodan, et mõni sellel lõigul viga ei saanud...
http://www.parnupostimees.ee/?id=318243
Sunday, September 26, 2010
Saaremaa Duatlon 2010
Kiire ülevaade: Suurkivi hakkas kohe "tapma" ja kui tavaliselt võetakse korraks dist keskel hoog maha, et vaadata, mis taga toimub, siis seda seekord ei tehtud. Ratas oli algus paljulubav aga kiirelt langes seegi. Viimasel jooksul üritasin end lõpuks liikuma saada, päeva II aeg tuli aga Margusest jäi lõpuspurdist olenemata paar sek puudu.
Sellise emotsiooniga ei soovi veel hooaega lõpetada...
Monday, September 20, 2010
Põhjanael 2010
Sõdur on täis matcho, ei tunne valu, nälga, väsimust ja vajadusi. Naised on panemiseks, kerge KPM on koguaeg huulil, roperdamine ja neverending suitsupaus. Homod on out!
P: tsiviil riided kotti, laigulised selga, kott kokku ja Männikule. Terve päeva vältel veeti kõik need pea 500 meest Vahipataljonist metsa kogunemisele. Põhimõtteliselt oleks ma ilusti oma 3 h Maratoni jõudnud ära joosta, söönud, puhanud ja näiteks kella 15ks pääslasse läinud. Midagi poleks tegemata jäänud. Kahjuks olin ma esimeste seas metsas ja sain sellepärast seal piisavalt kipitada... laagri ehitus ja muud "vabatahtlikud" tegevused!
Esimesel ööl testiti kohe meie kuulekust ja tehti 2 vaikset häiret. Salasõnaga "Hawaii", äge onju, süda läks kohe soojaks! Ahja, olen nüüd kuulipilduri abi, sebin lintidega ja laen relva. 1200 lasku minutis, kui ette jääd :) Algul jäin oma meditsiiniga silma ja pidin meedikuks saama aga see käsuliin jäi blokki (karmavõlg).
E: hommikul 6st äratus ja kamo praks metsas. Nägu laiguliseks, oksad külge ja mauramine metsa all. Üksikvõitleja ja jao liikumisviisid. Ei midagi uut. Õhtuks pidime jõudma Tapale (Läsna) põhilaagri paika. Loomulikult võttis kogu see käsiliin nii kaua aega, et kohale jõudsime pimeduses u 21 aeg. Pimedas laager ülesse, patrull ja pääsla valve välja.
Bring it on, bitch!
Friday, September 10, 2010
Olukord on Militaarne!
Nimelt ei stardi ma Tallinna Maratonil ja põhjus on väga lihtne: olen kohustatud minema Kaitseväe kordusõppustele vahemikus 12.-18.september. Mu viimane start oli Tartu Rulluisumaraton ja vaikselt hakkan muutuma närviliseks. Tõenäoliselt saab närv rahustatud Tartu Rattamaratonil!
Lugu pean alustama sellest, kuidas ma peale teenistust astusin suht formaalsetel kaalutlustel Kaitseliitu. Sellel hetkel oli see mulle kasulik, sest sain CISM eest nii võistlemas käia. Tuletan meelde, et mul õnnestus sellel ajal 2005 aastal CISM Regionaalsed MV Pühajärvel kinni panna.
Koostöö Kaitseväe ja Kaitseliiduga vajus ajalukku. Oli mis oli, enam seda pole. Hakkasin kevadel saama kirju Kaitseliidust, et miks ma pole end näole andnud ja miks ma metsas laskmas ei käi. Vastasin ausalt, et käin laagrites, käivad ettevalmistused 2010 a hooajaks ning pealegi olen tööinimene ja LIHTSALT pole aega. Seejärel sooviti minult lahkumisavaldust...
Mõnda aega oli vaikus ja siis saabus ka kurikuulus kutse Kordusõppustele. Erilist tähelepanu ma sellele ei pööranud. Suve lõpu poole hakkasin uurima, kuidas sellega siis asi olema hakkab. Seaduste järgi on asi karm, erilist pääsemis võimalust pole. Süüdistan ennast vaid selles, et sellega varem tegelema ei hakanud. Põhimõtteliselt oleks saanud ka arstitõendi misiganes vigastuse kohta aga plaanis oli ju samal kuupäeval Maraton joosta. Pidasin targemaks seda teed mitte minna. Võib olla oli see mu teine viga...
Helistasin Kaitseväkke ja küsisin ilusti, kas seda kuidagi edasi ei saa lükata. Võistlused tulevad (Maraton, Duatloni Eestikad ja ehk ka pikk Triatlon) aga sain suht konkreetse vastuse, EI! Hea küll, pöördusin Eesti Triatloni Liidu poole. Tundus isegi, et asi on lahenenud. Sain kaaskirja ja tegin avalduse. Nädal aega hiljem sain aga ikkagi negatiivse vastuse...
Juba vaikselt hakkasin närvi minema. Mina ei sunni kedagi tegema 3-4 tunniseid treeninguid. Kuidas on see võimalik, et hetkel Eesti Vabariigis on selline sunniviisiline asi ikka veel võimalik? Nagu riik-riigis, käsk on vanem kui leib ja leib on vanem kui Sina!
Kuna TriStar222 Sardinia on oma korraldusega natukene jännis, siis hakkasin asju ajama Challenge Barcelonaga. Sain ennast sinna PROna kirja! Hetkel otsin öömaja aga ei julge väga midagi ära maksta, sest ma ei tea, mis olekus ma olen kui ma nädala pärast välja saan, 2 nädalat enne Ironman´i.
Ühesõnaga, jälgige reklaami, postitused jätkuvad, elu on siiski seiklus! Ma ei ole enam negatiivselt meelestatud, soovin Teile kõigile edu ja head, sest ainult siis on mul endal positiivne Karma :)