Thursday, June 21, 2012

Valga Triatlon 70.3 EMV 2012

Pole taaskord kaua kirjutanud, parandan oma vea. Eesti Triatloni karikasari on alanud ja üllatava kiirusega on toimunud juba 3 starti. Melliste Triatloni raames Eesti Meistrivõistlused võiskondadele - kaks naist, kaks meest, igaüks mini-triatlon. Järgmisel päeval esimene karika etapp sprindi distantsil. Kuna põhieesmärk oli võistelda Valgas, siis Mellistes liikusin treeningute foonil. Üldkokkuvõttes läks minul (meil - TriSmile) hästi. Tiimidest poodiumil ja individuaalselt suutsin võtta suht maksimumi - 2. koha. Kuna tegemist oli tuulessõiduga, siis suurt osa mängis taktika. Tegin kaks viga, mille tulemusena mängisin oma võidu võimalused maha.

Ujusin ees välja, sain kaaslaseks Hansu, liikusime 5 km koos, tagant hakkas lähenema rong Harri, Siimu, Markko ja Mardiga. Jalg lasti sirgeks ja koos liiguti edasi. Veel enne poolt maad üritas Harri minekut teha, mis püüti kinni. Kilomeeter hiljem tegi ta seda uuesti, mille peale kõik-see-mees üksteisele otsa vaatas ja ta minema lasi. Vahe püsis ~20 sek juures. Kuna enne jooksu hakati jalgu lahti venitama, siis jooksule minnes oli vahe juba ~30 sek. Siinkohal minu esimene taktikaline viga! Suutsin jooksma minna grupi lõpust. Siinkohal minu teine taktikaline viga! Esimene ring liikusin Hansuga enamvähem samal kiirusel, teine ring kontakt kadus. Eelmise aasta 3. koht vahetus 2. koha vastu.

Nädala esimeses pooles tegin veel paar tugevat treeningut, mis jätsid keha kangemaks, kui Mellistes kaks päeva järjest võistlemine. Õnneks aitas mind Jannar hädast välja ja laupäeval olin korras (start oli pühap)! Enesekindlus polnud kuigi laes enne võistlust. Olen viimasel ajal palju tööd teinud, treeningmahud pole olnud kuigi suured ja kvaliteet on pisut langenud. Kui sõidad nädalas kaks korda rattaga, siis 90-100 km eraldi sõita võib kujuneda raskeks. Peas kumises veel eelmise aasta DNF!

Hommikuks oli pea korras ja plaan selge! Lootsin, et tiimide abil suudan raskel hetkel tempot hoida. Ujumises täitis Hans minu jaoks oma rolli ja hoidis piisavalt kiirust. Üle pika aja suutsin tugevalt ujuda, õlg valu ei teinud ja väsimust ei tundnud. Kiirelt sadulasse ja minema. Minu kahjuks suutis Martin (Hansu tiimi rattur) teises kurvis külje maha keerata ja üksi ma jäingi. Samas oli enesetunne hea ja suutsin isuga sõita enamus distantsist. Kirill möödus minust teisel ringil, suutsin temaga enam-vähem kaasa minna ringi lõpuni. Siis kadus kontakt ja kadunud ta oligi.
 Minu üllatuseks oli vahe jooksma minnes alla 4 min. Kuna ma distantsil ühtegi vaheaega ei saanud, ei Kirilli ega ka tagumistega, olin suht teadmatuses. Jooks toimus avatul ringil, seega sain vahedest aimu juba 2-3ndal kilomeetril. Viimased tundusid turvalised. Ratta viimasel ringil tekkinud puusavalud hakkasid vaikselt pehmenema ja kohati oli jooks päris nauditav. Muidugi vastu tuule lõik segas mind nii palju, et kokkuvõttes ei suutnud keskmist alla 4 min/km joosta. Poolel maal elasin ühe raskemat sorti kangi üle. Peale seda oli vaid vormistamise küsimus.
Kokkuvõttes jään rahule! Võib õelda, et selle aasta parim start. Midagi olulist ei seganud, kõik läks nii nagu pidi. Koha mõttes võtsin maksimumi, sest Kirill ikka täiesti teisest masinaklassist. Jooks oleks võinud kiirem olla. Leidsin vanadest protokollidest, et viimane kord, kui Kirilliga samal distantsil tõsiselt võistlesime, aastal 2009, siis kaotasin talle lõpus rohkem kui seekord :)

Võtsin paar päeva puhkust! Järgmiseks stardin tõenäoliselt 30.juulil Vokal, karikasarja 3. etapp, tuulessõiduga sprint. Kuna olen hetkel karikasarja liider, siis peab oma sprindi taktika üle vaatama!

Sunday, June 03, 2012

Paf Tartu Olümpiajooks 2012

Täiesti juhuslikult sain teada, et Tartus toimub linnajooks, 10 km. Viimane sobis minu ettevalmistusse ideaalselt. Jooksin kodust alla linna, tegin pikema soojenduse ja võtsin eesmärgiks joosta tugev tempojooks alla 35 min.

Jooks ise möödus kiirelt. Märkamatult jõudis jooksjate rivi Ihaste külje alla, kus tekkisid esimesed rasked momendid. Rolli mängis tugev tuul, mis oli esimene pool distantsist vastu, kuid õnneks tagasi tulles tagant. Alustasin 3:15/km ja edasi proovisin hoida 3:20-3:25/km kohta. Suurt muud polegi kommenteerida, jäin jooksuga rahule :)

34:26, 13. koht, pulsid 166/174.

Saturday, June 02, 2012

Tartu Rattaralli 2012

Kuna väljas ei ole enam mai kuu, ilm on läinud kergelt öeldes ebameeldivaks, on aega natukene võistlustest postitada. Nüüd juba pea nädal aega tagasi toimunud TRR kujunes lõpuks kergeks pettumuseks ja puhtalt treeninguks. Eelmisel aastal välja sõidetud kõrge 74.koht, kaotust võitjale u 6 min, jäi seekord täiesti kättesaamatuks. Küll on siinkohal räägitud kergest rajast, kergest ilmast, kõrgest tasemest, hullust kiirusest, ohtlikust sõidust jne. Minusugune rattur sellises rallis läbi ei löö!

Sain laupäeval Hawaii Expressi uued tiimi riided, mis sobisid ideaalselt mu ihu katma. Austria Half-Ironman´il tehtud laadimisviga ma seekord enam uuesti ei teinud. Sai viimased päevad korralikult söödud, võistlusel ei tundnud kordagi nälga ega võlga. Sõitsin hommikul ennast pikalt soojaks, aga kiirendusi tehes tundsin jalgades vaid tühjust. Võimalik, et Austriast saadud kerge külmetus oli veel sees. No väga vahet ei tohiks olla, startisin eliitgrupist, mis oleks pidanud mind kerge vaevaga ette ka jätma. 

Riia tõus imes täiega, liikusin selg ees vastassuunas. Sirgel sain ennast käima ja tundus, et probleeme ei ole. Kas oli põhjuseks 4nda kilomeetri vahefinish või siiski kehv vorm, märkasin et olen taas saba peale jäänud. Lõunaka ringtee juures hindasin, et veel on võimalik esimene punt kätte saada, mille peale otsustati ees pikali panna ja edasine liikumine oli pidurdatud. Kuna eesolevad andsid kuni finishini täiega kuuma, oli seis lootusetu.

Mõtlesin, et hea küll, olen kets, jäin maha... aga rallit saab ka teises pundis sõita. Enne Elvat liikusin ette ja lootsin, et äkki seal hakkab midagi juhtuma, kuna pundis olid mehed, kes tavaliselt on esimeses otsas. Suurt midagi ei toimunud, kiirust hoiti koguaeg üleval, 45-50 km/h, seega ära minekuks pidid olema täiesti teisest klassist mees. 

Otepääle jõudes ja sealt läbi sõites ei juhtunud ka midagi. Muidugi pidi olema valmis, sest palju oli närvilist liikumist, ning kukkumisi oli siin-seal koguaeg. Lootsin, et ehk on veel Kambjas võimalus ja jalga, et proovida, kuid ei. Ette liikumine oli suure massi tõttu raskendatud ja jalg hakkas kergelt pehmeks muutuma. Vahetult enne Põlva mnt said paar meest minema, kes minule üllatusena jäidki ette. Kahjuks magasin selle mineku maha. Viimastel kilomeetritel nägin vaid "kulli-pilguga-sprintereid" ja hoidsin ennast taha. Kus ma õnneks leidsin veel mehi, kes mõtlesid samamood nagu mina. On mul vaja minna 200nda koha peale finishi tegema, alles mai kuu on, hooaeg alles ees, rohkem ei taha külili käia. Ja nii ma siis üle finishi veeresingi. Veel mõtlesin, et äkki oleks targem koju keerata ja mitte oma järgmise aasta stardikohta ära rikkuda.

Kuid austusest teiste võistlejate vastu ületasin joone 3:20:44 (441. koht), u 20 min kaotust võitjale. Sõin, puhkasin ja tegin õhtul kerge 40 min jooksu peale.