Hooaeg 2010 :)

Tere,

Sina, kes Sa oled talvläbi trenni uhanud, käinud lõunalaagris päevitamas, sööd toidulisandeid, raseerid või depileerid oma jalgu, naudid oma joodikupäevitust, sisuliselt magad oma rattaga... siin on Sul võimalus minule ära "panna"

09.mai Tartu jooksumaraton, ca 24 km, Otepäält-Elvasse.
16.mai TriSmileTeam´i 3. 15 km ujumine @ Aura Veekeskus.
23.mai Elva Rattaralli, 100 km?

06.juuni TriStar111 Germany!
11.-13.juuni Tartu Velo Tuur
19.juuni Pühajärve triatlon, olümpia.
23.juuni Mulgi-Jaani triatlon, sprint.
26.juuni Kupiški triatlon, olümpia, Leedu.
25.-27.juuni Filter EMV maantesõidus, ühis- ja eraldistart?

02.-04. juuli Püha Loomaaia 13. Velotuur.
11.juuli Melliste triatlon, sprint.
18.juuli Võru triatlon, Eesti MV Half-Ironman!
25.juuli Tallinn Pirita GP Lauri Ausi mälestusvõistlus.
31.juuli Viitna triatlon, Eesti MV Olümpia.

07.august TriStar111 Estonia @ Pühajärve!
14.august Elva triatlon, sprint.
20.august Võru Rattaralli?
21.august Karksi triatlon, sprint

05.september Tallinna XXVII Rattaralli
12.september SEB Tallinna Maraton?
19.september SEB 13. Tartu Rattamaraton.
25.september SEB Kõrvemaa Rattamaraton.

Eino, tegelt oleme ikka sõbrad edasi! Ärgem pingutagem täiega aga teeme võidu peale :)

Sportlik nädalavahetus...

Vol.1: Kõrvemaa Kevadjooks, 16 km! Lõbus päev koos Luhatsi, Kadri, Kaido ning paljude teiste sportlike inimestega. See aasta oli plaan end mitte kohe "kooma" joosta ja pigem hoida ennast läve peal ning lõpus paar viimast kilomeetrit jalad kõhu alt välja tuua. Aeg 1 min kehvem kui eelmine aasta (59:19) aga koht seekord 6. Krossijooksu Eestikad olid esiotsa tühjaks teinud. Kiiremad lasid kiirelt jalga, jättes mind rahulikult oma jooksu nautima. Siim oli see aasta kiire ning Luhats jooksis ilusa stabiilse jooksu! Mul hea meel... :)

Vol.2: Swedbank Xdream I (Saku)! Tiimiks endiselt ISC Adventure Team ja kaaslateks Randy ning Urmo. Hommikul olin veel Kõrvemaast kange, tundsin ennast kui 80 aastane, ärkad-siirdud-tõused-teedpaarsammu-puhkad. Õnneks tõid kreemid mind tagasi 20ndatesse.
Võistlus ise ei olnud raske aga ma ise polnud seekord päris südamega asja juures. Olin nagu Charlie allolevas videos:

Olenemata muutlikust tujust läks meil siiski edukalt. Kanuu etapi lõpus oli meil kätte võidetud piisav edu. Pidi vaid läbi raba võidu ära vormistama. Väikse vea tõttu jäime sinna kahjuks kauemaks. Pole midagi teha, seiklussport on juba kord selline. Paaril korral vajusin põlvini laukasse ja äärepealt oleks kaotanud oma parema tossu. Lõpuks siiski kõik hästi, trahvi ei saanud ja tervelt finishis. Kokku 6,5 h seiklust!
Võtame nüüd päeva kergelt! Teisip ootab mind juba Roosi... :)
http://www.hawaii.ee/?id=1206&PHPSESSID=d8981c75c5c5f152ab1cf4819edac781

Ühistrenn!

Suured asjad saavad alguse pisiasjadest! Kutsusin Mikk Vaaksa Viljandist Tartusse trenni, et Itaalia veeremisi meenutada. Ain-Alar oli ka Eestisse jõudnud ja ei julgenud suuremale vastu hakata. Veel lisandusid Kurmo, Rainer, Risto... ning Tatra orust veel kaks julget! Täiesti kogemata oli tekkinud üle keskmise ühistreening...

Siinkohal vaikne üleskutse Tartu ringkonnale, neljapäeval kordame üritust:
http://www.hawaii.ee/?id=10040&tpl=1005&PHPSESSID=b843608f5fecd2eb007f3c9ac53efe0c

Sõitsime Tartu-Pangodi-Otepää-Rõngu-Elva-Tartu. 100 km, alla 3 h!

Märkused:
uus asend nõuab natuke veel harjumist, asend tuleb muuta veel madalamaks ning täiesti vabalt saab juba sõita lühikestega :)

Punane elavhõbe.

Kus Sina 90ndate alguses olid ja millega tegelesid? Mina läksin kooli ja mängisin Lasnamäel kividega... sellegipoolest oli asju, mis meenusid :)



jah, ma soovitan!

Roosi!

Kauaoodatud, kaunikene! Mu 2010 hooaja püss/lennuk/vokk/armuke on lõpuks minuni jõudnud. Oleme terve nädalavahetuse mõnusalt aega veetnud, kokku üle 6 h!

Kui nüüd kõik algusest peale ära rääkida, siis pean alustama laupäeva hommikust kui ma sõitsin Pirita Hawaiisse ja Teda esimest korda silmasin. Edasist tegevust võib vabalt võrrelda uue naisega kohtumisega, temaga vesteldes, teda tundma õppides, kergelt korrigeerides, kergelt ennast korrigeerides... kõik vaid nende ühiste joovastushetkede nimel! Mis võtab küll aega aga on seda kuhjaga väärt :)

Kohe läksid vahetusse vändad, originaali 175 mm asemele asetati 180 mm. Mille otstesse Time pedaalid. Kaks valget disaini-laksu toetavat pudelikorvi. Esimene veeremine lõppes suhteliselt kiirelt, sadulapost liiga kõrge ja vajas maha saagimist. Integreeritud raamide rõõmud. Hawaii mehannide poolt kiire tegevus ja 7 mm carbonit maas. Edasi juba lenksu seadistus: madalamaks, mugavamaks, ökonoomsemaks... Aeropulkadelt sammuti carbon jupid maha, et püsti sõites põlvedel ruumi oleks.

Edasine oli juba kraadide, nurkade ja millimeetrite seadistamine. Pakid ennast asendisse, hoiad 40+ km/h ja vaatad, mis haiget tegema hakkab. Vastavalt piirkonnale korrigeerid asendit ja joovastus tuleb aina lähemale. Ütleme ausalt, ma pole nii kiirelt veel kellegagi nii head klappi saanud :)

Suured tänud Pirita Hawaii meestele, Urmasele, Urmase sõbrale, Helgorile, Jussile...

Ahja, nimeks sai ta esialgu Roosi! Tõenäoliselt kaunistame teda veel ühe sidekriipsuga ning ka teise nimega.

Tule maapeale tagasi...

Ei pea vist lähemalt laskuma teemadesse, miks meil hetkel Euroopas lennukid õhku ei saa ning õhust ka alla... järgnevatel päevadel ma tõsiselt soovitan Teil sõita autoga, veel parem sõitke rattaga! Lubatud tolmupilve mina otseselt tähele ei pannud aga ilusaid pilte sain siiski.

Siinkohal tunnen kaasa ka Luhatsile, kes viibib hetke Prantsusmaal; Meritile, kes samuti Prantsusmaal ning Hawaii Expressi kevadlaagri teise vahetuse inimestele Itaalias... kõigil oli plaan täna-homme-ülehomme kodus olla! Olgu bussitool Teile pehme, laevatekk kuiv ning võtke teatavaks... me oleme vaid närused kübemed siin Maailmas, lükata-tõmmata!
Määrdunud esiklaas...

Puhas esiklaas...

14. nädal!

Laagrist tagasitulek tekitas taaskord palju erinevaid ja vastakaid tundeid seoses sporditegemisega, eluga/ töötamisega Eestis, edasiste plaanidega/ eesmärkidega, elu mõttega... you name it! Mul endiselt räme vajadus life-coach´i järele.

Hõivasin ennast mõneks ajaks tööga ja lükkasin kehakurnamised nädalalõppu. Käisin prof. Haljandi juures teistkordselt oma ujumistehnikat analüüsimas. Üllatusena oli selle väikse ajaga toimunud märgatavad muutused paremuse poole. Jätan siinkohal teise video youtube´i ülesse laadimata. Las jääb, onju!

Oma kuulsama õpilasega (loe: Toomas Luhats) sai ka kolmel korral treenitud. Neljapäeval jooksime ühe tempokama otsa. Laupäeval tegime kodumaapinnal oma selle aasta esimese rattatreeningu ning pühapäeval käisime Nõmme metsas jooksu lihvimas. Pea igal päeval pritsis nostalgiat näkku liigagi palju.

Laupäeval sain enne Luhatsi saabumist paarkümmend km ette kerida. Tiirutasin Pirital, ringrajal, põksutasin Lükati silla tõuse, puhastasin paar korda korralikult kopsud... kõik tundus kuidagi minimalistlik. Kordagi ei olnud raske! Meenus esimene treening Itaalias, kus olid nagu väike poiss kommipoes ning tahtsid kohe kõiki tõuse, sirgeid ja laskumisi korraga võtta. Luhatsiga muutus asi veel chillimaks, vana jõuab sõita väga ilusti. Nagu päris rattur juba... jutt ja suhtumine 5+.

Pühapäevaseks treeninguks valisin kadunud Uno Källe jooksurajad. Meenusid paljud pisiasjad seoses keskkooliga. Uno on mind kõige enam mõjutanud treener! Kuna Luhats on jaanuarist saati suhteliselt järjepidevalt omale põhja ladunud on viimane aeg seda lõhkuma hakata. "Arengu saavutamiseks on pidevalt vaja kehale uus ärritusi"! Erinevaid tehnilisi elemente maastikul, liivas jne.

Aga see selleks! Tallinnas käimine on mul alati selline 5 päevalise programmi surumine 2 päeva sisse. Seekord sain sellega isegi hakkama. Üks nädala kõrghetkedest saabus aga tegelt laup õhtul kui olin sõbral külas ja filosofeerisime taaskord elu mõtte üle. Ütleme nii, et asjad said selgemaks! Tunneli lõpus on taaskord valgus :) Äitähh Sten...

Helesinine esmaspäeva hommik!

Tere hommikust! Tõuse ja Sära! Kevad on juba nii käes... (millest Te inimesed räägite?)

Jumal tänatud, et Pets hommikul vaikselt duši all käis. Kogu see laager, 30 h tripp tagasi läbi lume ja vihma oli minust võtnud viimase. Laupäeva õhtul üritasin isegi tegus olla aga lõpetasin oma õhtu juba mingi 11 aeg. Ainult magaks! Teed kerge kehalise, sööd ja läheb lahti...

Täna olen nagu uus inimene! Ready for Action :)

Kokkuvõte!

Mida ma laagris õppisin? Pärast 4-5 päevast tugevat trenni tuleb kõvaketas taas puhtaks teha ja alles siis uuesti alustada. Kui trepil liigud, kanna kiivrit. Kui soovid pundist minema sõita on kergem alati maha jääda. Algus on panna-vaja ja hiljem juba ennast ise lahti vedada ning paugutada. Minna tuleb siis kui Sul endal kõige raskem on. Ühest veinist piisab teinekord kolmele mehele. Hommikune saia-auto toob elevust igasse peresse...

14 treeningpäeva: ujumist 25 km; ratast 1150 km; jooksu 120 km. Hunnikus venitusi, kehakorsetilihaseid ning huumorit.

Juht ja õpetaja V. Neeme puhkehetkel! Vabandust aga ma lihtsalt pidin :)

Sõit koju!

"Ei tea, millal me esimest korda lund näeme?" "Paul, millal me Poola jõuame?"
kolme-saja-meetri-pärast-keera-vasakule; sõidad-lubatust-kiiremini; GPS-signaal-on-kadunud; võimalusel-pööra tagasi... jne

Paanika Itaalia kiirteel. Paak tühi ja bensukat ei kuskil. Õnneks veerasime välja ja reis võis jätkuda. Suht koheselt hakkas vihma sadama, mis muutus mägedes lumeks. Kui muidu paarutaks 130-150 km/h, siis jätkus reis 70 km/h. Teed polnud näha ja nii Austriani välja. Mingi hetk läks teema taas vihmaseks.

Poolas juba suvised 15 kraadi, päike paistis, buss põles keset teed, teeääred neiusid täis, mida Sa hing veel ihkad.
Viisime Miku Viljandisse ära, maandusime Tartus 2:30 öösel. 30 h sõitu, hommiku ja õhtusöök suurest kollasest M-is, lõuna jäi sujuvalt vahele.

Viimased kehakurnamised!

Tuleb olla ettevaatlik, kui lõpetad oma viimase sissekande selliste sõnadega. Ega see kast enam kaugel pole! Teisipäevane pikk ratas (120 km) kujunes teisel poolel juba koduseks tänavasõiduks/kriteeriumiks. Korraks võeti rahulikult ja alustati uuesti. Oliver murdus: "Vasakule?, kodu on ju paremal, lähme koju - aku tühi!" Aga ei, allud ilusti provakatsioonidele ning peale selle sõidad veel tunnike kergelt peale, et asi oleks lõplikult koomavääriline treening.

Õhtul tõmbas ilm end pilve. Kuna elame kahe mäeaheliku vahel orus, siis oli vaatepilt võimas. Mõlemal pool mägede kohal laiusid kohutavad pilved aga meie kohal oli valge. Tuul tõusis ja õues ei julgenud enam olla...

Kolmapäeva hommik viimane ujumine + ratas. Veeresime kolmekesi - mina, Mikk ja Paul. Alustasime vaikselt, millele järgnes järjekordne kaasvõitleja testimine. Alla ja küljetuulega 40+, vastutuult 35, põksud eest suurega, kuni keegi murduks. Õnneks sai 60 km enne läbi.

Õhtul pikem tempojooks. Mikk oli nii kena ja tuli mind saatma.

Õhtul oli viimane veinikas. Laagri esimene vahetus sõitis hommikul koju tagasi. Jutud oli vaja selgeks rääkida!

Viimane treening! Taaskord pikk ratas, mis kujunes piinarikkamaks kui ma arvasin. Jook sai otsa, süüa ei olnud, raha jätsin koju. Puhas tahtejõu ots. Kehtis taaskord reegel: kui raskeks läheb tuleb tempot tõsta, jõuad kiiremini koju!