Sunday, December 26, 2010
Jõuluturniiri tulemused!
Joonejooks: suutsin esimese rulli kergelt pillata, kobistasin ja olingi juba 1-2 sek maas. Lõpu "superman" polnud plaanitud aga efektne sellegi poolest. Kõik 11 meest olid 3 sek sees ja mina kõige viimane :( sad! Ausalt ega ma esimeselt alalt suurt tulemust ei lootnudki.
Laserrelv: esimene kokkupuude relvaga toimus ca 2 h enne võistlust. Paremad tulemused sain sinna 8 ja natc peale (10 oli max). Võistlusel anti 3 proovilasku ja seejärel kohe 5 õiget, millest läksid kirja kõik tulemused. 5 lasust suustin läbi ime 3 mööda lasta ja kahest, mille pihta sain kogusin 17,2 (pole kümnendikes kindel) punkti. Ebajopp taaskord, kui pihta siis ilusti ja kui mööda, siis 0.
Wattbike: eelnev kogemus taaskord puudus. Enne võistlust sai ennast sellel soojaks sõita ja sain koormusi proovida. Konsulteerisin ka teadjatega (Ain-Alar, Ervin jne) aga taaskord kerge pettumus, siiski esimene nö. minu ala. Koormused keerasin mõlemad 5 peale (õhutakistus ja magnet). Soovitati esimesed 500 m veidi tagasi hoida ja siis vajutada aga KANGI ei tulnud. 1000 m sai enne läbi. Keskmine 680 watti, keskmine rpm 115, aeg 1:04. Võitjale 4 sek kaotust. Olin taaskord seal rivi lõpus :(
Õllekasti hoidmine: võib õelda, et esimene ala, millele eelnes ka ettevalmistus. Janno Jürgensoniga konsulteerisin veidi jõusaali kava. Aega mul väga kaua polnud, ca 3-4 nädalat. Aga areng oli kiire! Alustasin 10 kg ja lõpus jõudsin pea 15 kg välja aga siiski teadvustasin, et liiga pikad käed ja lihas, mida ma tavaliselt triatlonis ei kasuta. Sain vist viimasel treeningul 15 kg 20-30 sek hoitud. Õllekast oli aga erinevatel andmetel 18-20 kg. Allar Raja vastas ka küsimusele, kui raske see kast on? - "si¤¤ks raske!" OK, väga positiivne uudis! Adrekas oli üleval ja suutsin pea 40 sek seal väriseda. Esimene rahulolu oli saavutatud :)
Hingepeetus: tuli ära! Kodus ja tööl vabadel hetkedel harjutatud ja suure enesekindlusega peale mindud. Kuigi harjutades jõudsin 3 min ja 30 sek aga teadisin, et see maagiline 4 min on vaid tahtejõus kinni. Jalad harki, käed toetatud, paar korraliku ventileerimist ja toetatud oli ka pea vastu veekausi põhja. Minu ajavõtukohtunik käis natuke närvidele: "20 sek-25 sek-30 sek-jõuad-jõuad-45 sek-tubli-wtf?" 3 min juures läks esimest korda raskeks aga 4 min eesmärk oli püstitatud. Mingil moel tuli siiamaani kestnud ebaedule lõpp teha. Kuna hoidsin hinge esimesel ringil, siis polnud mul kontrolli, mis teevad teised, kes pärast mind tulevad. Tuju tuli neil ära rikkuda ja sellega sain hakkama. Võistluste rekord! Kepp-juhhei :)
Kangil rippumine: taaskord ala, millega jõusaalis tegelesin aga suhteliselt edutult. Minutini vist jõudsin aga juu siis oli kang ka teine ning talki ei kasutanud. Esimese asjana hakkasid treeningutel segama randmed, mis kohe ära väsisid. Pühadel tööd ei teinud ja käed oli puhanud! Talgiseks, tugev haare (eelmise aasta selle ala võidumehe Ain-Alari soovitus töötas) ja magama ära - meeled tühjaks! Esimene kord kui silmad avasin olid pooled alla tulnud. Teine kord oli meid seal 3. Vaadates Kaarel Nurmsalu rippumisoskusi, võisin võidu mõttet maha matta. Ranne oli ka seekord nr.1 põhjus, miks sealt alla libisesin. Aus võistlus, 2 koht. Minu jaoks siis õllekastihoidmise kõrval teine üllatus.
Mismoodi ma selle 3. koha seal sain, jäi minulegi müstikaks. Teoreetiliselt polnud mul variantigi. Stabiilsus luges, mida minul polnud. Rahulolu oli joovastav :) Tänud kõigile, kes mulle kaasa elasid, mind toetasid ja õpetussõnu jagasid.
Wednesday, December 15, 2010
Suusatamisest
Päris täpselt nüüd ei mäleta aga arvan, et peale Tartu Maratoni ma vist väge ennast enam suusarajale ei vedanud. Ma ei näinud enam pointi! Pointi näen alles nüüd...
Baasettevalmistus on käima lükatud. Torm Monikaga käsikäes ikka väga pikalt joosta ei viitsi, ujudes 15 km oli küll lahe aga kaua Sa jaksad 25 m haaval neid kilomeetreid koguda. Suusatamine on teema :)
Sõber Heiki käest nii poolmuidu saadud suusad on soojaks sõidetud. Neljal korral olen libisemas käinud:
1 - pühapäeva õhtul autosoojade suuskadega (Tallinn-Tartu), hilisõhtul Tähtveres tunnikene, u 15 km.
2 - reede õhtul peale tööd, rada Monikane, lumine, tuisune, ega väga ei libisenud, vedasi 2 h ära, u 30 km.
3 - laupäeva lõunast, Tartu üks kuulsaim ja targemalt treeniv Priit, paljudele PP. Sekundi täpsusega libisetud ringid Tähtveres, vaikselt tuules, sest kamoon, minul ju poole vähem kilometraazi all kui temal. 2 h 30 min, üle 35 km tuli ikka ära.
4 - kolmap hommik, (üli)koolivenna Oliveriga, 3 h, 45 km.
Hakkab looma looma!
Mobiil jäätub ära ja vahel viskab pilti mustaks. Ma tegelt ka ei pane Teie kõnesid ära...
Thursday, December 02, 2010
Honda Jõuluturniir 2010
Ei, ma ei taha olla Ain-Alari järeltulija, tahan lihtsalt võita ja olla parim Priit!
Tuesday, November 30, 2010
15 km vol.2 and the day after
27ndal nov kogunes minulegi üllatuseks 24 pikamaaujumissõpra Aurasse ja kergelt hilinemisega anti 10:15 sümboolne start 4ndale TriSmileTeam 15 km ujumisele. 15 km läbijaid oli seekord 5, mõnel jäi soovitud distantsist õige pisut veel puudu aga vähem kui 6 km ei ujunud keegi. Väga viis :)
Kokkulepitud kontrollaeg 5 h, mida keegi väga ületama ei kippunud, jumal tänatud, seekord läks õnneks! Plaani koostas meile taaskord Kaja Haljaste, tagasi vaadates oli selline korralik aga teostatav plaan. Lesti pea üldse ei kasutanud (vist oli 1-2 km) ning enamus harjutustest olid kerge intervalliga.
Paariliseks Sten Roosvald, kes imelise boxipeatuste puudumisest tingituna minust lõpus ca 500 m ette sai. Aga taaskord peab mainima kui palju aitab õige sparring. Raske oli, esimest korda kuskil 5 km peal, siis kuskil seal 10-11 juures ja lõpp juba vaevaline. Lõpus ujusin 100seid reziimi, sest nii läks distants kiiremini. Toitumisega polnud mingit probleemi, eks kogemused ka juba :)
Eelmine kord 4 h 40 min, seekord plaanist tingituna 4 h 45 min või isegi 4 h 50 min, kes seda enam täpselt mäletab... 5 km ja 7,5 km peal olin veel 4 h 30 min graafikus. Raske oli...
Taaskord ülekaalukalt kiireim amfiib Kärt, kes lasi oma kava, lõpetas vist 4h 10 min või 4 h 15 min. Kui nüüd asi läbi mõelda ja eesmärgiks 15 km ajale ujuda, siis on Kärt mu nr.1 sparringu valik :) Siiamaani olnud eesmärk kvaliteetne 15 km läbimine 5 tunniga.
Kloorist sain üledoosi, nahk sügeles, järgmine päev kerge nohu, mulli-sees-tunne... võtsin päeva vabaks ja nautisin esimest adventi. Esmaspäevases Herje ÜKEs oli veel endiselt raske ennast kokkuvõtta. Tegin veel pärast kerge jõusaali peale. Täna on juba OK olla, peaks ujuma minema...
Video ja pildimaterjal peaks ka kunagi tulema...
Tuesday, November 23, 2010
Mis Sind liikuma paneb?
Kaks nädalat tagasi värbas Lauri Sild http://laurisild.blogspot.com/ trennist inimesi ja pani nad üksi 400 m (kaks halli ringi) jooksma, nii kiiresti kui vähegi võimalik. Minu etteaste toimus conditioning treeningu lõpufaasis, tekkinud oli juba kerge tudin nii jalgades kui kehas. Kamoon, 400 m, see nüüd mõni distants. Esimene ring ilusti puusal-põial, lendasin... teise alguses poos kinni ja lõpp tuli juba robotlikult. Huhh, tehtud 1:02 kopikatega!
Tervislikel põhjustel oli 5 päeva sundpuhkusel ja hakkasin ennast liigutama alles eelmise nädala keskel, tasa ja targu. Vaevalt ma nüüd ennast välja puhkasin, ei tea küll millisest koormusest. Vaevalt nüüd see üks jõusaali trenn 4 päeva varem, mind sprinteriks muutis. Seis oli täpselt sama, conditioning treeningu lõppfaasis...
Aga seekord anti mulle vastane, kes väidetavalt oli oma soolo jooksul jooksnud välja sama aja, mis mina. Esimene ring tundus isegi raskem kui eelmine kord, pinge oli peal! Teise ringi alguses hakkas vahe kärisema, eelviimasel sirgel kiirendasin, sain enne kurvi ennast tuulde ja viimasel vajutasin ühe litaka veel... oii, see oli sama valus kui mõnus! 350 m olin teine ja viimasel sirgel suutsin oma võtta. OK, kerge EGO-buust aga aeg???
59 sek kopikatega! Müstika kuidas konkurents loeb! Asi, mida Eesti Triatlonis alles mõni aasta tagasi üldse ei eksisteerinud. Vahed olid alatasa mitme minutilised ja võitlus käis vaid kella vastu. Õnneks on see muutunud :)
Et olla võistlustel kiire, pead olema ka treeningutel kiire! Et olla treeningutel kiire, peab Sul olema kiire partner! Ja nii ongi...
Monday, November 08, 2010
Monday, November 01, 2010
Üleskutse ujumisele!
28.nov on Auras võistlused ja selle raames ka 50 m rada sees. Meile ideaalne pakett. Päev varem, laup, on 25 m rada. Ajalugu näitab, et 25 m on kergem ujuda. Aga mis ajast nädalavahetus kerge on olnud?
Max programm on 15 km, rohkem keegi ujuma ei hakka, sest see oleks juba rumalus! Igaüks teeb just nii palju kui suudab ja tahab. Kontrollaeg on 5 h, peale seda on saun ja ühissööma!
Küsitlus: kes tuleb ja kui pikka rada eelistab?
-laup 27.nov 25 m
-pühap 28.nov 50 m
Usume massipsühhoosi, mida rohkem meid on, seda suuremad on rekordid!
Wednesday, October 27, 2010
TriSmileTeam Kajak 2010
Hommikul napid plusskraadid sundisid keha sissepakkimist. Pärast tunnist sõitu hakkas palav ja toimus esimene peatus, riietevahetus ja snäck. Võikud, müslikad, puuviljad ja soojendavad joogid.
Kohe said märjaks käed, küünarvarred, tagumik ja natuke paati sisse voolanud veest ka jalad.
Esimesed pool maad väga ei kiirustatud, kuid siis jõudsime järeldusele, et plaanitud 5-6 h oli ilmselgne ülehindamine. Jõudsime Tartu mnt silla alla 15:30 ja startisime sealt natuke enne 16. Tartusse jäi sealt veel 20 km. Raudtee sillani jõudsime juba pimedas. 10 km veel...VO2 test laivis
Antud testi sain teha seoses Martin Moosese doktoritööga: treadmill´i koormustest, 3X2000 m lävejooksud ja 3000 m tempojooks. Testi tulemustest teen äkki eraldi postituse :)
Nocebo effect
Kardad valu juba eos, siis oii-oii-oii kui valus Sul olema saab!
Kui Sa ei usu enam oma arsti, siis Sa jäädki haigeks. Lähed otsin mõne nõia aga sured vähemalt õnnelikult...Kui Sa ei usu enam oma ratta võimetesse, siis Sa ei hakka kunagi kiiresti sõitma.
jne...
Kõik on peas kinni!
Tuesday, October 19, 2010
Saaremaa 3 päeva jooks
II etapp 16,2 km, 59:10 (18.koht)
III etapp 16 km, 1:00:45 (22.koht)
Maraton 2:37:17, 28.koht, oma klassis 22.koht! Seega 6 40+ meest olid minust kiiremad. Eesmärgid jäid täitamata... jooksu tase käis üles-ja-alla. Esimese päeva epic-fail, teise päeva tõusmine ja kolmanda päeva vajumine!
Esimene päev: neljapäeva õhtune programm, reis ja liiga isukas söömine rikkusid juba eos mu plaanid. 5 km peal olin veel paarikümne sekundiga graafikust ees aga siis tõmbas kõht krampi ja matkasin 4 min/ km peale. Jalad polnud asfaldiga üldse harjunud ja otsisin tee pervi, kus saaks natukenegi pehmemat pinnast. Suht pettumus!
Teine päev: tunne oli hommikul juba hoopis midagi muud. Stardis sadama hakanud lörts tõmbas korraks jahedaks aga poolel maal tuli päike taas välja. Alustasin taas kiirelt, graafikust ees, vajusin oma temposse, liikusime paar km mõnusas pundis aga ca 6 km enne lõppu lagunes see ära. Läks raskeks, lõpuga veel kogusin ennast. Ainus jooks, millega võin rahule jääda.
Kolmas päev: hommikused esimesed sammud olid juba vaevalised. Õnneks aitas mind Born Warming Up Oil. Viimast päeva võib võrrelda juba pikema triatloni jooksuga. Foon oli juba jalas. Taaskord kiire algus aga ära vajumine tuli juba valusam. Otseselt midagi ei valutanud aga lihtsalt ei liikunud. Viimasele 500 m plaanitud kiirendus lõppes ca 30 m enne finishit peaaegu seisuga. Diiselmootor töötas aga turbot polnud, nitrot polnud ning suvekumm oli reaalselt all. Puhkuse ja mahu pealt pole ikka võimalik kiirelt joosta. Oleks pidanud paar nädalat lõiku kipitama...
Tegelikult oli jooks ainult pool sellest, mis Saares toimus :) Kogu see melu, üle 350 startija, õhtused programmid jne jne... olid palju enam väärt. Uskumatu kuidas iga õhtune SPAs ligunemine lihased taas töökorda seadis. Massaazi, mida esialgu plaanisin, polnudki vaja. Võtan järgmiseks aastaks uuesti programmi!
Sunday, October 10, 2010
74. Rabajooks
Monday, October 04, 2010
Viimased...
Hooaja kolmas pool pole kuigi lennukas olnud. Õigetele startidele pole saanud/ läinud. Veel enne kui asi lumiseks läheb, tuleb ennast veelkord proovile panna. Kuna hetkevormiga pole mõtet piiri taha sõita, siis jätan ennast kodumaale. Rattahooaeg on läbi, maastikule ma minna ei soovi. See aasta sõitnud bike.i vaid ühe korra - Xdream I etapp. Peab jooksma minema :)
10.okt Rabajooks 6,3 km, teen tõenäoliselt 2 ringi. Testin vormi, ootan muutusi võrreldes Saaremaa duatloni jooksule.
15.-17.okt Saaremaa kolme päeva jooks, kolme päevaga Maraton (10 km, 16 km, 16 km). Eesmärgiks lõppaeg 2:30, koht 10 seas.
Mure Eesti selja pärast!
Valu tekkib reeglina kehahoiakutest, milles igapäevaselt elame (istume, seisame, liigume, töötame...), toitumisest (luud, lihased, liigesed, kõõlused, sidemed ei saa enam piisavalt vajalikku funktsionaalseks liigutustegevuseks) või lihtsalt puhtast lihasnõrkusest (inaktiivsusest, passiivsest eluviisist...)
Jagan valu põhjustajad suurelt kaheks:
Ülemäärane seljalihaste toonus. Liigne koormus langeb just seljalihastele, samas kui kõik ümberkaudsed lihased töötavad alatoonuses ja ei paku vajaminevat tuge. Tekib valedest töövõtetest, kehahoiakutest, vähesest lihashooldusest (eeskätt venitused). Igasugused painutused (ette-taha-külgedele) on kanged ja piiratud, tekib valu. Seljas pigistus tunne! Raviks seljalihaste hooldus, ümberkaudsete lihaste toetuse tagamine, elustiili muutus...
Selja ebastabiilsus. Lülisammas koos vaagnaga on muutunud "pehmeks". Väiksed lihased, sidemed ei kontrolli enam selja asendeid ja suurte lihaste poolt tehtud tööd. Tulemuseks vajub lülisammas laiali: ette lordoosi, taha küfoosi ja külgedele skolioosi. Valu piirkonda raske määrata, kogu selg on nõrk, valulik, raske on ennast sirutada! Põhjuseks sidemete ja lihaste nõrkus. Raviks aktiivne elu - kõndimine, ujumine, jõutreening, elustiili muutus...
Esimesel juhul tekivad rühihäired just ülemäärasest pingest seljas, otsitakse mugavamat asendit, milles elada, tulemuseks tihti nõiaring. Teisel juhul tekivad lihasnõrkusest enne kõrvalekalded lülisambas ja selle tulemusena tekib juba valu. Võta ühte - viska teist!
Erinevad kehahoiakud!
Selg on inimese põhi tugi ja jõu keskus. Toetab käte tööd, toetab jalgade tööd, on nö. amort koormusele, mis tuleb nii ülevalt kui ka alt. Pole selga, pole ka jäsemeid!
Kahjuks ei ole füsioterapeutidel veel sellist kuulsust nagu hambaarstidel. Soovid terveid hambaid, siis pese neid vähemalt 2 korda päevas. Soovid valuvaba selga, siis kanna tema eest ka hoolt!
Monday, September 27, 2010
Rattaretk Pärnumaal
Sõitsin u kella 13 aeg Saaremaa praamilt Pärnu poole, kui järsku oli kogu sõidurada kollaste vestidega rattureid täis. Jumal tänatud, et neil need vestidki olid! Kahjuks elementaarsest autojuhi-ratturi vahelisest viisakusest polnud juttugi. Sõideti (tilguti) omaette, enamasti keset sõidurada, tihti ka keskjoone lähedal, kuigi tee oli paremalt tühi. Möödasõitu pidi tegema suurema kaarega kui auto korral.
Kiiver oli napilt pooltel. Arvan, et üritus oli muidu lahe ja kõigile lõbus. Kuid selliselt korraldatud ühisliikumine ei sobi väga maanteele. Sügavalt loodan, et mõni sellel lõigul viga ei saanud...
http://www.parnupostimees.ee/?id=318243
Sunday, September 26, 2010
Saaremaa Duatlon 2010
Kiire ülevaade: Suurkivi hakkas kohe "tapma" ja kui tavaliselt võetakse korraks dist keskel hoog maha, et vaadata, mis taga toimub, siis seda seekord ei tehtud. Ratas oli algus paljulubav aga kiirelt langes seegi. Viimasel jooksul üritasin end lõpuks liikuma saada, päeva II aeg tuli aga Margusest jäi lõpuspurdist olenemata paar sek puudu.
Sellise emotsiooniga ei soovi veel hooaega lõpetada...
Monday, September 20, 2010
Põhjanael 2010
Sõdur on täis matcho, ei tunne valu, nälga, väsimust ja vajadusi. Naised on panemiseks, kerge KPM on koguaeg huulil, roperdamine ja neverending suitsupaus. Homod on out!
P: tsiviil riided kotti, laigulised selga, kott kokku ja Männikule. Terve päeva vältel veeti kõik need pea 500 meest Vahipataljonist metsa kogunemisele. Põhimõtteliselt oleks ma ilusti oma 3 h Maratoni jõudnud ära joosta, söönud, puhanud ja näiteks kella 15ks pääslasse läinud. Midagi poleks tegemata jäänud. Kahjuks olin ma esimeste seas metsas ja sain sellepärast seal piisavalt kipitada... laagri ehitus ja muud "vabatahtlikud" tegevused!
Esimesel ööl testiti kohe meie kuulekust ja tehti 2 vaikset häiret. Salasõnaga "Hawaii", äge onju, süda läks kohe soojaks! Ahja, olen nüüd kuulipilduri abi, sebin lintidega ja laen relva. 1200 lasku minutis, kui ette jääd :) Algul jäin oma meditsiiniga silma ja pidin meedikuks saama aga see käsuliin jäi blokki (karmavõlg).
E: hommikul 6st äratus ja kamo praks metsas. Nägu laiguliseks, oksad külge ja mauramine metsa all. Üksikvõitleja ja jao liikumisviisid. Ei midagi uut. Õhtuks pidime jõudma Tapale (Läsna) põhilaagri paika. Loomulikult võttis kogu see käsiliin nii kaua aega, et kohale jõudsime pimeduses u 21 aeg. Pimedas laager ülesse, patrull ja pääsla valve välja.
Bring it on, bitch!
Friday, September 10, 2010
Olukord on Militaarne!
Nimelt ei stardi ma Tallinna Maratonil ja põhjus on väga lihtne: olen kohustatud minema Kaitseväe kordusõppustele vahemikus 12.-18.september. Mu viimane start oli Tartu Rulluisumaraton ja vaikselt hakkan muutuma närviliseks. Tõenäoliselt saab närv rahustatud Tartu Rattamaratonil!
Lugu pean alustama sellest, kuidas ma peale teenistust astusin suht formaalsetel kaalutlustel Kaitseliitu. Sellel hetkel oli see mulle kasulik, sest sain CISM eest nii võistlemas käia. Tuletan meelde, et mul õnnestus sellel ajal 2005 aastal CISM Regionaalsed MV Pühajärvel kinni panna.
Koostöö Kaitseväe ja Kaitseliiduga vajus ajalukku. Oli mis oli, enam seda pole. Hakkasin kevadel saama kirju Kaitseliidust, et miks ma pole end näole andnud ja miks ma metsas laskmas ei käi. Vastasin ausalt, et käin laagrites, käivad ettevalmistused 2010 a hooajaks ning pealegi olen tööinimene ja LIHTSALT pole aega. Seejärel sooviti minult lahkumisavaldust...
Mõnda aega oli vaikus ja siis saabus ka kurikuulus kutse Kordusõppustele. Erilist tähelepanu ma sellele ei pööranud. Suve lõpu poole hakkasin uurima, kuidas sellega siis asi olema hakkab. Seaduste järgi on asi karm, erilist pääsemis võimalust pole. Süüdistan ennast vaid selles, et sellega varem tegelema ei hakanud. Põhimõtteliselt oleks saanud ka arstitõendi misiganes vigastuse kohta aga plaanis oli ju samal kuupäeval Maraton joosta. Pidasin targemaks seda teed mitte minna. Võib olla oli see mu teine viga...
Helistasin Kaitseväkke ja küsisin ilusti, kas seda kuidagi edasi ei saa lükata. Võistlused tulevad (Maraton, Duatloni Eestikad ja ehk ka pikk Triatlon) aga sain suht konkreetse vastuse, EI! Hea küll, pöördusin Eesti Triatloni Liidu poole. Tundus isegi, et asi on lahenenud. Sain kaaskirja ja tegin avalduse. Nädal aega hiljem sain aga ikkagi negatiivse vastuse...
Juba vaikselt hakkasin närvi minema. Mina ei sunni kedagi tegema 3-4 tunniseid treeninguid. Kuidas on see võimalik, et hetkel Eesti Vabariigis on selline sunniviisiline asi ikka veel võimalik? Nagu riik-riigis, käsk on vanem kui leib ja leib on vanem kui Sina!
Kuna TriStar222 Sardinia on oma korraldusega natukene jännis, siis hakkasin asju ajama Challenge Barcelonaga. Sain ennast sinna PROna kirja! Hetkel otsin öömaja aga ei julge väga midagi ära maksta, sest ma ei tea, mis olekus ma olen kui ma nädala pärast välja saan, 2 nädalat enne Ironman´i.
Ühesõnaga, jälgige reklaami, postitused jätkuvad, elu on siiski seiklus! Ma ei ole enam negatiivselt meelestatud, soovin Teile kõigile edu ja head, sest ainult siis on mul endal positiivne Karma :)
Friday, August 27, 2010
Mis teeks?
Kadusin peale TriStar111 ja Tartu Rulluisumaratoni korraks silmapiirilt aga olen teel tagasi. Ei, ma ei lõpetanud treeninguid ja ei, ma ei ole vigane. Kuigi mind olevat nähtud peale Rulli tugede najal koju lonkamas. Easy peasy - kõik on fine!
Võtsin korraks aja maha ja mõtlesin elu üle järele. Käisin kursavenna pulmas, ühe printsessi katsikutel ja liikusin nii auto kui ka rattaga Eesti suuremate linnade vahel. Mind ootab ees viimane nö. vaba nädalavahetus, ette viimast võistlustsüklit (v.t. eelmist postitust).
Palju olen mõelnud Maratoni peale. Ühelt poolt on see ju kõigest 3 h jooks, mis ei tohiks suuri raskusi tekitada, kui asja mõistusega võtta ja mitte minna hullu panema. Kuid teisalt, siiski 42 km, rsk! Vaikselt on hakanud aukartus tekkima kogu selle ürituse osas. 3 h pace-maker Margus Pirksaarega on sellel teemal veidi arutatud. Kui juba Salumäe ja Luhats hakkama said, saan mina ka :)
Kaks nädalat on jäänud, eile tehtud 20 km - 1 h 25 min, sellise mõnusa tempoga. Hetkel on mootor heas korras, lihased ei taha veel ära taastuda. Võibolla on asi ka selles, et tõmbasin igasugustele medikamentidele ja pulbritele mõneks ajaks kriipsu peale. Pead korraks põhjas ära käima, et siis jälle tippu tõusta. Järgmisest nädalast hakkan taaskord kuuritama.
Kõik on uus septembri kuus! Kui lapsepõlv välja jätta, tuleb elu neljas 1.septembes, kus ma kooli ei lähe. Imelik! Kole tahtmine on uusi riideid ja kirjatarbeid ostma minna. Ilgelt on meeldima hakanud Rimi reklaam - "õpi kratt selgeks, õpi poiss, õpi!" Klassika :)
Sügisest alustab tööd ka TriSmileTeam Tartu! Me teeme seda taas: 15 km ujumised, 30-50 km matkad, loodetavasti aitab Herje Aibast meid ÜKE treeningute osas jne. Nii et kellel huvi on, siis saatke oma kontakt ja paneme Teid listi, kuhu hakkavad kõik vajaminev informatsioon jooksma.
Tekkinud on uus macholik eesmärk talveks. Fittesti kulturistid lubasid, et ma surun 1-2 nädalaga 101 kg rinnalt ära. Eelmine rekord sai tehtud eelmine talv - 90 kg, seoses võistlusega oma kehakaalu surumises. Kui ma ei eksi, siis sain 8 korda. Võitis üks neiu 35 korraga! Kaks varianti, kas tema oli tugev või olen mina paks...
Nägesh :)
Friday, August 13, 2010
Kolmas vaatus
Wednesday, August 11, 2010
TriStar111Estonia + nädalavahetus
Alustame algusest, reedene päev ja TriStar11,1, kuhu ma ise kahjuks töökohustuste pärast ei jõudnud. Stardis tehtid kordades ajalugu - startid, nautis ja finisheeris minu ema, täpselt 45 minutiga. Distants olevat tema jaoks pisut lühikeseks jäänud. Kõikidest tõusudest sõitis sirge seljaga ülesse. Sportlikult elanud ka juba pea aasta... läbirääkimised käivad järgmise ürituse osas :)
Tegin kerge 20 min jooksu ja ujusin esimese poini ja tagasi, ca 100 m (mida keegi siiamaani millegipärast ei usu). Erinevalt laupäeva õhtust, ei toimunud reede õhtul suurt midagi. Ehtisin Roosit energiaga, panin asjad kotti ja korraks OtiPubisse istungile, lahingplaani arutama. Suutsin endale Alma käest hommikuse pudru ka välja lunastada, mille lõpuks küll valmistas Tiina.
Esimene tõsine mandrass tekkis alles siis kui ratta vahetusalasse viisin. Tund aega stardini! Start läks oodatust rahulikumalt. Sain kohe minema ja esimese poi juures oli juba vahe sees. Keegi varbaid ei paitanud. Kuskil seal poolele maal hakkas asi hapuks minema - padi pandi näole, turbo kadus tagant ära ja käik tõmmati alla. Ei saa ju juba NÜÜD raske hakata, WTF? Kolm meest ujusid nagu postist mööda. Veest välja napilt neljandana, Siim oli kohe mind karistamas.
OK, "peab paremaks minema"! Sõitsime neljakesi (Philip, Björn, Macca ja mina) esimesed paar km, seejärel jääti meid Maccaga maha. Nagu sprintidel tõmmati hoog 50 km/h +, sellel hetkel minu jaoks liiga palju, no commoon mehed, 100 km veel minna. Üritasin alles oma ujumise haamrist lahti saada ja otsustasin jääda koos Maccaga, sest sain aru, et ka temal polnud just kõige parem päev. Tõusudel olin tugev aga sirgetel ja laskumistel, kus peaks rauad paremale keerama ja lihtsalt vajutama, seal mind enam polnud. Esimese ringi poole peal möödus Thomas, kuid mitte nii veenvalt. Kuna Macca jättis vahe sisse, läksin ise järele. Ei olnud väga raske aga taaskord laskumistel ja sirgetel ei jõudnud üle 45 km/h hoida, mis sellistes kohtades on tavaliselt imelihtne olnud.
Sisestasin endale koguaeg mõtet, et katkestamine pole täna lahendus. "Peab paremaks minema!" Kolmandal ringil möödus Harri, tal oli jumala kerge, nagu mismõttes? 85 km tehtud ja ootasin juba meeletult jooksu.
Macca@Facebook: "You dont take a cap gun to a gun fight. I took my road bike with clip ons to race a TT event. I was quickly schooled by the boys for my poor choice of equipment."
Kiire vahetusega sain hakkama, JOOKSE nüüd! Esimesest mäest sain ülesse ja siis läks halvaks. Tagant tulid Macca ja nüüd juba koos Nicholasega (keda ma tegelt juba ammu ootasin, sest olen temaga 2008 a Lanzarotel koos treeninud). Liikusime mingi vahe kolmekesi, kuidas ka poisid mind innustasid, ei liikunud ma üldse. Hämmastav kuidas võistlusmomendis esines selline sõprus ja toetus. Tundus, et teistel oli ka nr.1 eesmärk finisheerida ja ei midagi muud!
Poolel maal hakkas pilt virvendama, väga õigel hetkel oli Taadu jääga ja Piret SIS geeliga. Stabiliseerusin. Poslakalt laskusin juba koos Kodaraga, ratturist peaks ju ikka kiiremini jooksma. Tõmbasin tempot ja hakkasin Harri püüdmisele mõtlema. 2 km enne lõppu mul see õnnestus aga mitte sellisel viisil nagu ma oleks oodanud. Harri oli kraavis pikali!
Lähedale hakkas jõudma tiimide arvestuses järjekordne jooksja, kes pani Kodara liigutama ning maha mind jäeti. Kuid nüüd ma enam ei kahelnud oma finisheerimist. Väga emotsionaalne, selle tunde pealt olin ca 15 min, siis jõudis reaalsus kohale ja vajusin mõneks ajaks ära.
Kõrge 6. koht aga kas ka tegelikult? Paljuski oli see tingitud teiste ebaõnnest - Jürgeni kerge vigastus sundis teda katkestama. Väga õige otsus, paljud kodumaised sportlased võiksid eeskuju võtta. Kui ikka valutab, siis tuleb välja ravida! Lothar olevalt herilase käest sutsata saanud. Harri saavutusest jäi 2 km puudu. Mäxi kummipurunemine jne jne...
Selle aasta Rõuge Half-Ironman´i vormiga oleks ma olnud 3.-4. Viitna EMV oleks pidanud ära jätma. Uskuge mind, kui soovite Pühajärvel hästi esineda, siis unustage 2 nädalat enne igasugune võistlemine. Kuid kõige selle juures ei olnud tulemuste lugemine kõige suurem pettumus. Rattas jäi muidugi suur varu ja ei mäleta millal viimati 10 km 45 min jooksin... finishis vaid 3 h 30 min, mis oli ca 10 min kauem kui planeeritud.
Teine asi, mis mind liikumises hoidis olid need kõik harrastajad, kes tegid seda sellel päeval esimest korda ja neid oli LIIGAGI PALJU: kogu TriSmileTeam, eriti need ketsid seal (Rainer, Sven, Andi, Mait, Reemo ja ma tean, et Teid oli seal veel). Kogu Hawaii Expressi Team (Tuisk, Pertti, Kurmo, Vembu jne.). Jüri, Mälberg, Martti, Paul (tänud ketta eest taaskord), Kertu, Kert, Tambet, Siim... oeh ja see nimekiri on liigagi pikk :)
Mis veel ägedam, nad enamus suutsid laupäeva õhtul ennast kord veel käima tõmmata ja oma saavutust tähistada. Siinkohal tänan ka oma toetustiimi rajaääres, Te teate küll, et ma mõtlen Teid ;)
Rullist ei jõua enam kirjutada. See oli kõigest tund aega :) Koha (60.), aja (1:12:38) ja lõpptulemusega väga rahul. TriStar111Estonia+Tartu Rulluisumaraton 1. koht. Kuigi ma nüüd alles hakkasin reaalselt Mäxi kartma. Tahan tulevikus tema saavutused üle teha :)
Rahu ja puhkus on maapeal! See aasta teen ühe long distance triatloni veel... jälgige reklaami.Thursday, August 05, 2010
Töögraafik?
Näide1: lähen tööle vahemikus 8:00-9:00. Uni mulle siiski nii palju meeldib, et iga hommik kella 6:30-7:00ks ujuma ei jõua. Tänavad ja teed on täis inimesi. Liiklus on kergelt umbes. Riietusruumis on alati keegi veel. Sisselogimine nii arvutisse kui ka muudesse programmidesse võtab igaviku, sest kõik teevad seda samal ajal. Lõuna on planeeritud vahemikku 11:00-13:00. Üllatus, peale Sinu on seal veel paarkümmend inimest. Seisad pool oma lõunast järjekorras. Sööd mega kiiresti, kohvi jõuad teha aga seda juua Sa enam ei jõua. Õnneks tulevad siin appi jääkuubikud. Ning nii kella 16:00-17:00 aeg lahkud kabinetist, riietusruumis on samad näod, liiklus on sama umbes aga seekord vastassuunas. Lähed spordirajatistele ja KÕIK inimesed on ka oma tervise eest hoolt kandmas. Ja nii IGA PÄEV!
Näide2: lähen kella 8:00ks ujuma. Need unetud, kes 9:00ks tööle lähevad on juba oma otsad ära teinud, bassein on rahulik. Tänavad ja liiklus on kella 10:00 aeg juba mõistlik. Sa naeratad! Tööle jõudes kõik teised juba asjatavad. Arvuti töötab ideaalselt. Lõunapaus kella 14:00-15:00 vahel on seekord tõesti paus, kus ei pea kiirustama. Õhtul lahkud töölt kõigest tund hiljem ja kordub hommikune tsenaarium. Perfecto!
Kui ka Sind sellised pseudokad häirivad, siis muuda oma graafik!
Monday, August 02, 2010
Olympic Eesti Meistrikad 2010
Eelmisel nädalavahetusel treenisin võisteldes: Väikse-Väina ujumine ja Lauri Ausi mälestussõit. Korralikult sai liigutustegevust nauditud. Mõlemast üritusest võiks pikalt muljetada. Kergelt rikkus kogu üritust toidumürgitus. Esmaspäev oli null-päev ja toit hakkas sees püsima alles kolmapäev.
Võistlus medalitele läks täis pingevabalt. Üks kõige ägedam pidi küll mu pihta karjuma aga eks tal endal hakkas sellest kergem... Ujumise esimene ring olin omal kohal, siis korraks vastu lainet ujudes väsisin ja Eero võttis üle. Teades, et tagant tulevad kiired ja kondised Kirill ja Raimo, ma end esimene rattaring väga tagasi ei hoidnud. Suutsingi lõpuks enda kohta enamvähem ratta välja sõita...
Tänan toetajaid: Hawaii Express, Eke "dr Spock" Zipp Sub9 ketas, Helle (Ultratone), Ivo (jootmine jooksul), Urmas (rattarajal), Gaspar (SIS ja mul on nüüd taaskord läpakas) ja Andy ja Sven (väsimatud TriSmileTeam´i jaurajad)