Suusakilometraaž koos TMga 337 km, millest enamus sai seekord klassikalises tehnikas sõidetud. Häbiväärselt vähe! Aga tuleb taaskord tõdeda, et triatleetide treeningud on piisavalt mitmekesised, et läbi lüüa ka väljaspool oma eriala ja mugavustsooni.
TM eelnevateks päevadeks kolisin Sihvale Ojari häärberisse, kus veetsin enamus ajast horisontaalselt, kuulates Viker raadiot. Nautides rahu ja vaikust! Nädala alguses käisin Fysiopark´is Taavi juures massaažis. Viimase lihvi sain Otepääl Kersti käest reedel. Õlavööde võinuks olla paremas seisus, aga stardiks olin korras.
Oma pühendustega sünnipäeva suusad jätsin kolmapäeval Karel Kruuseri kätte. Viimane tegi mulle sinna sellised põhjad, et võin julgelt õelda - best skiies ever! Pealegi oli ta rajal Tatjana Mannima jootja ja ei pidanuks paljuks mulle paaril korral juua anda. Liikusin enamus ajast mõned minutid meie esinaisest taga pool.
Võiks õelda, et esimest korda ei olnud mul stardis külm. Viimasel hetkel sain termod maha ja napilt mõned minutid enne starti suusakepid kinni. Käis pauk, kuulsin korraks muusikat ja pisut üle 3 tunni pärast olin Elvas. Taaskord ei mingit mustikasuppi, viimase tellisin endale paar tundi pärast finishit l.u.m.i restoranist. Seega päris tühjade kätega seekord ei lahkunud :)
Võistluse esimene pool oli pidev enese otsing. Kuna suusad olid head, siis oli soov ettepoole liikuda. Suurest massist välja saades silmasin nr 968 (Hans-Kristel Rootalu, M17 võitja), mõtlesin et kui kõik on õige, siis see mees on siin ainukene, keda peab jälgima. Väga valesti ei arvanudki! Vahepeal oli ka kerge suusakepi insident - lõin kepi sügavamasse lumme, aga välja tõmbasin vaid kulbi. Äkkilisest pidurdamisest ei tulnud midagi välja. Õnneks oli raja ääres PhD Evelin Lätt, kes jõudis kepini enne mind ja selle mulle tagastas. Järgmised ~10 km tulid tagaajamis tähe all, aga enamvähem jõudsin omade varasemate kaaslaste juurde tagasi.
Mingil hetkel ilmus meie juurde Martten Kaldvee, kes mõned kilomeetrid mulle tehnilist nõu andis. Terve distants võiks selline hääl kuklas olla. Täpseid õpetussõnu ei suuda enam meenutada, aga abi oli neist kindlasti.
Kuni Paluni oli pidev loksutamine, kord oli hea, siis oli raske, kord olin ees, siis langesin tahapoole. Energia tankimine ei õnnestunud ka alati nii libedalt, kui oleks oodanud (v.a. Kareli jootmine). Jõudes Palust läbi, olin teinud oma viimase kriitilise tankimise ja äkitselt lendas mööda Heiti Hallikma, kellega oli kaasas veel paar meest. Ja tõmmati juba sellise hooga, et ma jäin kohe maha. Õnneks tuli tagant üks viisakas vuntsidega mees, kes mu vaikselt, kuid kindlalt kihutajate saba peale tõi. Edasine oli juba vaid hammastega kinni hoidmine ja kannatamine. Sõitsin nii palju kui võimalik vahelduvas tehnikas, kuna paaristõuget oli järele jäänud vaid paarkümmend.
See aasta ära kukkumist ei olnud, üldine vorm oli hea ja suusad olid veel paremad. Tagasivaadates on vastakad tunded - sõitsin ju põhimõtteliselt oma ära, säilitasin stardikoha ja tegin isikliku ajalise rekordi, aga! Aga tunnen, et see aasta oleks pidanud rohkem riskima, sest tingimused olid selleks lausa loodud.
2009, startisin 2961, 378 koht 3:53:08
2010, startisin 383, 132 koht 3:42:27
2011, startisin 179, 115 koht 3:15:54
2012, DQ
2013, startisin 129, 156 koht, 3:11:44
Pulsid avs 156, max 187 (selle saavutasin 5ndal minutil, 8ndal minutil 186) ülejäänud võistluse liikusin alla 170 pulsiga.
Tänud veel hambaravi tüdrukutele, kes mulle finishisse järele tulid. Ja tänud Rihole, kes mind tagasi Tallinnasse sõidutas.
Sõitsin eile (laup, 23.veeb) Pärnus, Jõulumäel Alpina Jõulumäe XX suusasõidu, 30 km vabas tehnikas (3X10 km ringil). Võrreldes TMga oluliselt raskem ja intensiivsem sõit. Üles-alla-paremale-vasakule, pole aega ninagi nuusata.
Järgmised stardid: võimalik, et lähen testin rattajalgu 2.märtsil 10 km Wattbike´i sõidul. Kirjas olen 9.märtsil toimuval Haanja Maratonil (klassikaline tehnika). See aasta on see rööpas sõitmine rohkem istunud :)
