Millal ikka postitada lugusi oma suusatamistest, kui mitte paar tundi enne sõitu lõunalaagrisse. Selle aasta ettevalmistus suusatamisele võib joone alla tõmmata. Viisin suusad Almare Hawaiisse silma alt ära. Suvised määrded alla ja kohtume paari kuu pärast.
Haanja Maraton oli igati positiivne kogemus. Esiteks oli Fysiopark/Sparta tiimil kinni pandud toad Silja Suija elamises. Väga kena ja kodune! Võistluse mõttes kõige mugavam variant üldse. Jalutad 15 min enne starti toast välja ja jõuad 3 minutiga starti. Finishist liigud kohe sauna ja sööma.
Võistlus ise oli nagu Haanja rada, üless-alla, vahepeal seisad ja vahepeal sõidad 50 km/h. Läksin ilma suuremate eesmärkideta rajale, pingevaba pingutus. Stardis veidi koperdasin, aga edasi oli juba mõnus. Tõusudelt kiirelt ülesse ja veel kiiremini alla. Emotsioon oli põhjas! Kuid mingi hetk, kui need tõusud ei lõppenudki ära, kadus ka korraks emotsioon. Toimus ka üks kukkumine kurviga vasakule. Sinna kurvi jäi ka minu Born joogipudel. Seega kui keegi on selle sealt leidnud, siis sooviksin seda tagasi :)
Kogusin ennast korraks ja edasi sain juba oma sõitu teha. Minuga ühines mingi hetk Jaanus Laidvee (76), paarisrakendina liikusime minu mäletamist mööda umbes poole distansist. Koostöö oli edukas, kuna keegi meist mööda ei sõitnud. Jaanuse number tähistas finishis minu tulemust, 76. koht. Positiivse poole pealt tooks välja veel selle, et kui Tartus pidi jälgima, et energia pealevool oleks piisav, siis Haanja läbisin ühe geeli ja kahe lonksu joogi pealt. Ei olnud lihtsalt vajadust ja distanst sai enne läbi.
Pärast Haanjat võtsin paar päeva kergemalt, kuna külmas hingeldamine pole mu hingamisteedele kunagi hästi mõjunud. Tegin veel mõned pikemad suusaotsad ja viimaseks klassikaliseks vaatuseks sai välja valitud Suusahunt 2013. Ehk siis selle aasta kolmas klassikaline suusasõit. Sünnipäevaks saadud suusapaar on lihtsalt sedavõrd head, et uisk on see aasta unarusse jäänud. Peab järgmiseks talveks endale vist uued korralikud uisu suusad muretsema :)
Suusahundi tulemus oli natukene pettumus. Tegin küll elusõidu - 100 km suuskadel ja kulutasin selleks ~ 7 h, mis pole üldsegi lühike pingutus. Võistlus ise oli korralik, aga suutsin mitmes kohas teha valesi otsuseid. Esiteks läksin starti liiga soojade riietega. Ilm oli külm ja eeldasin millegi pärast, et suusavormiga hakkab külm. Ühesõnaga higistada sai palju ja tõenäoliselt oli see ka üks põhjuseid, miks vahepeal raskeks läks. Stardis ei saanud ühe suusakepi krõpsu kinni ja langesin tahapoole. Peale seda algas tagaajamine, mis lõppes veidi enne Harimäge. Olin liidritega koos teise poole ringist ja rohkem ma neid põhimõtteliselt ei näinud. Jäin staadionile riideid vahetama.
Teise ringi esimestel tõusudel suutsin oma suusakepi käepideme pooleks murda. Koos kepiga murdus ka SI pulk, millest pool jäi randme külge ja teine pool taga taskusse. Kuni Harimäeni liikusin nagu vanasti, kepp tugevalt pihku surutud. Päris ühekäeline polnud õnneks. Harimäelt sain uue kepi, mis oli küll "veidi" lühem, kui minu oma. Minu katkine kepp toimetati alla staadionile, kus Ain-Ivar mulle lahkelt oma suusakepi käepideme loovutas. Kui nüüd tagasi mõelda, siis sain suhteliselt valutult võistlust jätkata.
Ain-Ivar, Su kepi käepide on Almare Hawaiis :)
Kolmandal ringil sain taas ilusalt sõita, kuid siis tuligi esimene raske koht. Kekkose ring on huvitav ja selle läbimine oli märkamatu. Sama märkamatu oli ka minu energia tasakaal, üle 40 km oli sõidetud ja olin juba võlas. Krdi amatöör! Mis siis ikka, edasi läks juba matkamiseks. Taastumine võttis oma aja. Seejärel hakkasid varbaotsad valu tegema, järjekordse ringi järel keerasin taas boxi ja leidsin, et paari päeva pärast mul tõenäoliselt 3 varbaküünt enam pole. Tegin paar kohendust ja sain õnneks jätkata.
100 km plaan tekkis alles 4-5ndal ringil. Enne seda liiksin sisuliselt punktist punkti, sõistin kiiresti, aga vedelesin punktides liiga kaua. Nevene määrdemehed said suusad kiiremini valmis, kui ma olin valmis edasi liikuma. 7 ringi sai täis ja minule aitas!
Väga hea õppetund oli! Võistlus on nähtud ja on selge, kuidas tulevikus seal seal tugev comeback teha. Pärast Suusahunti pole suuski alla saanud. Mõtted on mujal. Järgmise postituse teen juba Prantsusmaalt, Mandelieu-la-Napoule´st.
No comments:
Post a Comment