Friday, April 21, 2017

Kuidas ma ennast otsimas käisin!

Pärast seda, kui ma Hollandis Maastricht´i Ironman´il elu võistluse, kuid mitte tulemuse tegin, tulin pooleldi segaduses tagasi koju ja panin oma ratta müüki. Päris tõsiselt, see ei ole nali! Sisuliselt ma 2015 aasta enam tulemuse peale starti ei läinud. 

Saatus võtab ja saatus annab! Hollandi reisilt koorus idee imiteerida järgmisel aastal (2016) Tour de France´i ja sõita kolme nädala jooksul ajaliselt vähemalt sama palju, kui Tuuri keskmine sõitja. Nii tekkis Tour2France, ratta-melomaanide-matk-ekspeditsioon-tuur läbi Euroopa! Google maps´i ja Strava toel leidsime (mina, Andres ja Endrik - Tour2France korraldajad), et ideaalne rada viiks meid laevaga Stockholmi, sealt esimese nädalaga Kopenhagenisse, teise nädalaga Amsterdami ja kolmandaga Pariisi. Kogu tripp 18 sõidupäeva, 2700 km, üle 100 tunni emotsioone sadulas ja veel sama palju tunde linnades, kuhu ma enam tõenäoliselt kunagi ei satu. Viimaseks kirsiks tordil näha õige Tuuri finishit Pariisis ja kiskuda silma nurka pisarat. 

Leidsime omale mõttekaaslasi ja asusime teele. Kogu reisist võiks kirjutada raamatu ja sellepärast ma seda kõike siin avaldama ei hakka. Jälgige Passion for Adventure Facebook ja Instagrammi, sest ka see aasta oleme oma vanas headuses. Toimub Kevadklassik (pikk nädalavahetus ratastel, avastamas Eesti veel sõitmata teid), Tour2Hel (Tallinn-Peteburg-Helsingi, 6 päevaga 900-1000 km, kolmes väga erinevas riigis), SuvelõpuTuur (ühepäeva sõit, veel täpsustamisel). 


Rootsis oli ilm pigem vihmane ja rada kohati kruusane, seda enam see meelde jäi! Selleks hetkeks olid esimesed sajad kilomeetrid jalgades, läbitud oli üks mu elu raskemaid sõite vihmas ja külmas ja siit edasi sai minna vaid kergemaks. Oii, kuidas ma eksisin! 


Taani väinadest üle ja teel Kopenhagenisse, suurimaks sõbraks tuul. Rootsi "rolling hills" vahetusid igava "fläti" vastu ja küljetuul tappis vaimu. 


Vahetult enne Amsterdami. Ilmad hakkasid soojemaks minema. Meeldejäävamaks etapiks kogu Tuuril sai Lübeckist läbi Hamburgi Bremenisse, üle 200 km, mille jooksul saime kahel korral äksevihma ja tormi. "Pärast vihma tuleb alati päike" - vaimu hoidis värskena Anton. http://rattagapariisi.blogspot.com.ee



Viimane nädal veel minna! Ilmad kuumenesid ja kiirused tõusid. Kõik see ilus hakkas läbi saama. Keha oli kahe nädalaga ära harjunud kõigega. Sa teadsid täpselt, mida hommikul süüa, mida tee peale kaasa võtta, kuidas valutult päev õhtusse saata. Keha oli nagu transis! 


Üks suht "mõttetu" ja mahajäätud velodroom Roubaix´i linnas. Siit hetkest hakkasime nägema Parisi linna silte ja hea tahtmise korral oleksime võinud päev varem kohal olla, kuid võtsime veel viimast ja nautisime oma viimaseid päevi. 


Unistusest sai teostus ja teostusest sai ajalugu! 

Kokkuvõtlikult oli kogu kolme nädalane Tuur palju rohkemat, kui me seda algselt arvasime. Jõudmine Pariisi oli paljude jaoks isegi natukene kurb, kuna tee peal oli nii palju meeldejäävamaid hetki. Lennates tagasi koju, mõne tunnise otselennuga, jäid pikalt mõttesse! 

Seega eelmine aasta oli minu jaoks ratta aasta, kus sõitsin üle 200 km sõite rohkem kui kümme korda. Kaasa aitasid sellele Kevadklassik (kolme päevaga 500 km), One Day Classik (Tallinn-Otepää), suure panuse andis Tour2France, GranFondo (Tallinn-Tartu) ja SuvelõpuTuur (Tallinn-Taagepera) jne. 

Triatlonis tegin kaks starti - Valga olümpia, mille ma üllatuslikult võitsin ja Ironman 70.3 Otepää, kus olin pisut väsinud, kuid suutsin siiski teha enamvähem rahuldava võistluse. Kui jätad teised alad natukene unarusse, siis hävid nendes päris korralikult. 

Kokkuvõtvalt oli hea aasta, mis läks lõpus veel paremaks. Sigridi eestvedamisel võtsime talvel pikema puhkuse ja sõitsime Filipiinidele-Indoneesiasse reisima. 


Umbes kahe nädalaga voolis eestlasest instruktor Tom minust Boracay saarel lohesurfari. Ma pole ammu pidanud nii mitmekülgset trenni tegema. See kõik tundus alguses võimatu, kuid igapäevane töö, vees lohisemine, kukkumine, uppumine, hommikune lihasvalu oli seda kõike lõpuks väärt. 

Kui sa lõpuks lohe ja laua enamvähem enda kontrolli alla saad, siis sellele feelingul pole vastast. Pikematel päevadel olin vee peal 2-3 h ja läbisin 30-50 km. 


Edasi liikusime Balile, Gili saartele ja Ubudi. Lohesurf vahetus korraks lainesurfi vastu, kuid sellest ma suurt vaimustust ei saanud. 


Järjekordses templis oma hinge eest hoolt kandmas!


Indoneesia tiir tehtud, rändasime tagasi Filipiinidele, El Niidole. Ootasime sealt surfi tuult, mida ei tulnudki. 


Õnneks olid seal enamvähem paaditripid, rolleritripid ja päikseloojangud.


Kui kookose ja traika-teenuse eest maksta ei soovi. See sinine roller pidas tublisti vastu minu, Sigridi ja kaks lohevarustust (~25 kg). 



Reisi lõppvaatus - päikseloojangust päiksetõusuni paadis, mis viis meid 20 tunniga Cuyo saarele, kus me leidsime eest surfarite paradiisi. Algsest plaanist viibida sealt 3-4 päeva, sai lõpuks 11 päeva. Raske oli sinna saada ja veel keerulisem sealt minema. Tormide pärast ei lubatud paari päeva jooksul ühtegi laeva (loe: paati) sadamast välja ja korraks oli isegi hirm, et me ei jõua oma kodulennu peale. 


Tuul oli enamasti tugev, seal elasin läbi paar ohtlikumat olukorda ja tegin iseseisvalt mõned self-rescued :) 


Aga nüüd asja juurde. Ma ei kirjutanud seda postitust niisama, vaid pärast kõike seda olen jõudnud tagasi triatloni juurde ja tunnen, et just seal on mul veel mõni üksik asi saavutamata. Selle hooaja nimetan ma triatloni hooajaks:

18.juuni Vantaa Triatlon (olümpia)
8.juuli Tartu Mill (olümpia)
23.juuli Valga EMV (olümpia)
5.aug Ironman 70.3 Otepää EMV (poolpikk)
19.aug Triathlon Estonia (poolpikk)
23.sept Ironman Italy Emilia Romagna (täispikk)

Kuna triatloni hooaeg on üle aastate suhteliselt tihe, siis üksikalade startidele väga energiat ja aega ei ole. Sellegi poolest olen plaani võtnud mõned, mis tõmbaksid hoo üles ja lisaksid veidi värvi:

22.aprill Kõrvemaa kevadjooks 18 km
7.mai Tartu Jooksumaraton 23 km
16.juuli L´etape (Tour to France ühe etapi võistlus harrastajatele)

Suur soov on nendele lisada veel mõni Filtri maanteekarikasarja, Hawaii Expressi Estonian Cup´i või MTBEST´i etap, kuid seda lubada ei julga, kuhu täpsemalt.

Kogu tegevuse eesmärk on tagada pääs 2018 a Hawaii Ironman´ile! 

3 comments:

  1. unistuste kirja panemisel pidavat need täituma:)

    ReplyDelete
  2. Seni kuni sa tagasi ei vaata teed sa enda vōistlust! Üks tark mees olla kunagi nii öelnud ��

    ReplyDelete