Monday, October 22, 2012

39. Saaremaa kolme päeva jooks 2012

Selle postituse pühendan ma Marti "Firmasport" Soosaarele. Edasisi täpsustusi sellel teemal pole mul mõtet teha. Aga kui ma siin juba rääkima hakkasin, siis võtame selle pika ja kiire nädalavahetuse kokku. 

Esimene päev, proloog 10 km. Pulsid 170/177. Keskmine km 3:32. Aeg 35:11 (eelmine aasta 35:13). Tänu uuele Garmin kellale, saan Teile pakkuda ka kilomeetri ajad, mis kell mulle lõpus pakkus. Kui keegi nüüd need ajad kokku liidab ja ei saa tulemuseks 35:11, siis on tal lihtsalt liiga palju aega. Reaalse tagasiside sain ma nendest aegadest juba joostes. Esimese hooga ütleks, et see lausa häiris mind. 

1 km - 3:07
2 km - 3:16
3 km - 3:27
4 km - 3:30
5 km - 3:45
6 km - 3:31
7 km - 3:37
8 km - 3:40
9 km - 3:39
10 km - 3:32

Algus oli maru kiire, kuid enesetunne oli üle ootuste hea. Arvasingi, et paar esimest kilomeetrit tulevad lennates ja siis vajun juba oma 3:30 tsooni. Kuid 5ndaks kilomeetriks olin ma vajunud auku, mitte tsooni. Taastusin ja kogusin ennast 6ndaks kilomeetriks. Kuid siis jätkasin augus juba järgmised kolm kilomeetrit ja vaid elaja tahtejõu najal suutsin viimase kilomeetri läbida enamvähem graafikus. Kurb tõsiasi siiski finishis, et 35 min piir jäi taaskord ületamata. Kevadel suhteliselt kergelt tulnud 34:25 (Paf Tartu Olümpiajooks) oli kauge minevik. 

Mis seal ikka, ma olengi hilise arenguga, mul kaks päeva veel aega avaneda. Kui olin finishis kopsu kokku korjanud, avastasin et lihased polegi nagu midagi teinud. Väike sõrk, väike SPA, väike söök ja väike...


 Teine päev, põhipingutus 16,2 km. Pulsid 164/170. Keskmine km 3:44. Aeg 1:00:29 (eelmine aasta 58:55).

1 km - 3:37 (tõus)
2 km - 3:27
3 km  - 3:34
4 km - 3:32
5 km - 3:39
6 km - 3:29
7 km - 3:33
8 km - 3:44
9 km - 3:45
10 km - 3:56
11 km - 3:42
12 km - 3:54
13 km - 4:04 !!!
14 km - 3:54
15 km - 3:48
16 km  - 3:52
+200 m, mille aega ma täpselt ei tea. Kellel aega on, võib arvutada ja jätta vastuse mailboxi priitailt@gmail.com

Alustasin maru rahulikult. Tõusul hingasin läbi nina. Lasin kiirema pundi kohe minema ja otsisin endale mugava tempo. Arvestades eelmist päeva, siis mõtlesin, et 3:35-3:40 oleks täitsa paras. Alguses nagu oligi, minu ümber tekkis veel jooksjaid, kellele etteantud tempo sobis. Kuid siis see juhtus taas, keegi oli 8ndast kilomeetrist kraavi kaevanud, milles ma jätkasin jooksmist kuni finishini.

Ma ei väsi ennast kordamast, et kiire jooksu alus on õige kehahoid, õige tehnika ja alles siis võibolla tuleb mängu Sinu võimekus. Paarisajaks meetriks õnnestus ennast puusale ja pöiale saada, kuid siis taas lagunesin ja liikusin nagu esimene päev rohkem tagurpidi. Isegi esimese päeva elaja jõud oli kadunud. Viimasel kahel kilomeetril kadus ka lootus alla tunni joosta. Hakkasin juba natukene kurvaks muutuma...


Õnneks pikalt ei jõudnud kurb olla. Kogesin selle reisi kõige paremat asja. Kuressaare kesklinnas on ennast sisse seadnud üks väliseestlane. Elanud Kanadas, USAs jne. Ühesõnaga kogemustega vana. Nüüd sisustab oma öist aega naturaalsete burgerite valmistamisele. 3 euro eest parim asi Maailmas. Tõsiselt! Ma ei propageeri kiirtoitu, aga see seal oli kaugel kiirtoidust. Värske liha, värske salat, värske sai - kõik nii palju kui võimalik Saaremaa oma toodang, või vähemalt Eesti oma. Ainult sellepärast tasuks Saaremaale sõita... 

Kolmas päev, olen valmis koju minema 16 km. Pulsid 157/172. Keskmine km 3:52. Aeg 1:01:33 (eelmine aasta 57:28). 

Viimase päeva aegu ei taha ma siia kirjutada. Keskmine km räägib enda eest. Jäin sisuliselt kohe 3:50 juurde tiksuma. Suhteliselt emotsioonitu jooks. Igal kilomeetril tõi kell uudiseid, mida Sa tegelikult juba ammu tundsid. 

Ei tahaks üldse negatiivsel toonil lõpetada. Tegelt oli fun, Saaremaa kolme päeva jooks oma õiges kontsistentsis. Lihtsalt minu ootused olid rumalalt kõrged. Eks ma olen veel roheline ka, alles kolmandat korda. 


Tähelepanelik lugeja märkas, et keskmised pulsid langesid iga päevaselt sama kiiresti, kui keskmine km aeg. Tundub loogiline. Kohad 17, 21 ja 24. Lõpus 24. koht, maraton 2:37:14. Ja kui siin juba kirjutamiseks läks, siis teine naine :)

Kokkuvõttes pole kehva tulemuse põhjusi vaja kaugelt otsida. Õnnetu 3-4 nädalane treeningpaus suvel. Seejärgne võistluspaus. Sisuliselt polnud peale TriStar111 jooksus võistelnud. Kaks joostud maratoni, Tallinnas 2:59 ja Tartus 3:29, mõjusid hästi küll lihasvastupidavusele, kuid laastavalt kiiruslikele omadustele. Kogu tipuks kandsin kaasas 4-5 kg lisakaalu.

Mis siis muud, kui et see aasta ma lund ei mõnita ja juba vaikselt ootan :)

Wednesday, October 10, 2012

Tartu Linnamaraton 2012

Olen tähele pannud, et viimasel ajal on pop, kui ratturid hakkavad kord-kaks aastas maratone jooksma. Triatleetidega vist sama teema. Võib olla on asi vaid minus, aga kord aastas võiks ühe maratoni ikka läbida. Üks asi on joosta Ironman´i sees maraton, hoopis teine teema on joosta stardist 42 km. 

Suur põhjus, miks ma starti läksin, oli et jäin suvel linna triatlonist ilma. Olenemata sellest, et tartlaseks ennast enam pidada ei saa, on viimaste aastate kodulinnas võistlemine luksus omaette. Esialgne plaan läbida maraton treeningu eesmärgiga muutus umbes nädal enne, kui tehti pakkumine vedada 3:30 gruppi. Andsin kohe nõusoleku ja alles hiljem hakkasin mõtlema, mida see endaga kaasa toob. 

Positiivse poole pealt saan oma uut Garmin 910xt kella testida ja joosta mõõduka intensiivsusega kolm ja pool tundi. Kuid ma sisuliselt vastutan teatud hulk inimeste eest, kelle eesmärk on ületada harrastaja maagiline 3:30 piir. Loodan, et ma selle viimase väitega kellelegi liiga ei tee. 

Rada olin ainult youtube´st näinud ja eriti ei kujutanud ette, kus peaks tagasi hoidma ja kus aega võita. Hirmutati, et Annelinna külje all on ca 2 km tõus, palju on kurve ja lõpus on väike maasikas Toomemäel. Käisin reede hommikul Margus Pirksaarega hommikujooksul, kus sai paika pandud plaan, mis ideeliselt peaks toimima.

Maratoni esimene pool tuleb liikuda ca 2 min kiiremini, varu aeg kulub teise poole väsimusele, joogipunktidele ja Toomemäele. Tõusudel tuleb hoog pisut maha võtta. Ajaline võit tuleb tekitada sirgetel ja laskumistel. Sounds easy, aga ilma korraliku kellata oleks see olnud suhteliselt pimesi pingutamine. Kellast teen lähemalt juttu siis, kui selle kõik funktsioonid selgeks saavad. Siiamaani olen sellega vaid ratast sõitnud ja jooksnud. Täielikult on veel uurimata ujumise funktsioonid. 

Tempomeistrina oleks suht ülbe olnud, kui viimasel 10 km märkan, et läheb natukene kiireks, tõstan tempot nii umbes 20 sek/km kohta ja vean finishini ainult enda. Samas ka stardist liiga kõrge tempo ja poolel maal 5 min edu kustutaks nii mõnegi tulemuse. 

 Plaan töötas isegi liiga hästi. 10ndal km oli edu 1 min. Poolel maal pisut üle 2 min. Kõige suurem oli edu 2:20. Maratoni teisel poolel polnudki väga vaja pingutada, et edu nulli jookseks, see juhtus täiesti iseseisvalt. Üllatavalt palju tekkis minu selja taha inimesi. Selle üle oli vaid hea meel ja aeg läks kiirelt. Read hakkasid hõrenema, kui oli läbitud üle poole distantsist. Siis tekkis naiste kolmanda koha peale väike ärevus, mis sisuliselt lõhkus pundi lõplikult ära. Järele jäid 4-5 meest, kes lubasid, et mind maha ei jäta.

Minu silmis oli eemaldujate tempomuutus liiga vara ja enamus neist, kes eest ära libisesid, saime viimastel kilomeetritel uuesti kätte. Suures plaanis eesmärk täidetud! Ainult et natukene liiga pikaks läks see maratoni läbimine. Vaatamata sellele, et tempo on madal, läheb u 30ndal km liigutustegevus kangeks. Võiks ka öelda, et raskeks läheb 2 tunni juures ja sellel hetkel on oluline, kui kaugele Sa selle ajaga oled jõudnud.


Läbisin Tartus oma kolmanda puhta maratoni ja ajad lähevad mul ainult kehvemaks. Õnneks Ironman´i sees joostud maratonid lähevad vaid kiiremaks. Olen mõelnud, et lähi aastatel võiks joosta ka ühe korraliku ajaga maratoni. Hetke rekord 2:52 oli joostud varuga. Kuid millal see plaani võtta? Triatloni hooaeg piirab spets maratoni ettevalmistust ja põhjagaasiga joostud maratonist võin paar nädalat välja tulla. Keeruline! Kunagi võiks siiski alla 2:45 aja joosta...
Garmin 910xt tõestas ennast, et on üle prahi GPS kell. Viga ei pannud ja andis kogu distantsi kindlustunnet, et liigun õiges graafikus.