Reisi kokkuvõte...

Sõit Tartu - Malaucene (Lõuna- Prantsusmaa) kujunes raskemaks kui ma arvata oskasin. Võimalik et minu alahindamine tuli Itaalia reisist Pauli ja Mikuga. Viimane sujus nüüd tagasi vaadates libedamalt ja oluliselt väiksema pingutusega. Suur vahe juba selles, et seekord oli meid autos vaid kaks ja mõlemad olime pidevalt roolis.

Sõit algas 23:00 Tartust, Ain oli kettas kuni Riiani. Mina pidasin vastu peaegu Kaunaseni. Ärkasin juba Poolas. Poolas veetsime suurema osa reedest. Uskumatu liiklus, ummikud, teeremondid... tõesti vastik.

Õhtuks olime Saksamaal. Suhteliselt sodid, ainevahetus lukus, kleepekas, U name it! Keerasime Berlini lähedal kiirteelt maha ja sattusime Potsdam´i linna. Eesmärgiks osta puuvilju ja hea õnne korral leida ujula. Teha kiire pesu, kiire suplus ja kiire söök.

Vot just sellisest hoovist leidsimegi suure 50 m ujula, Eesti väikelinnad - tehke järele! Tagasi kiirteele ja nüüd juba 130-140 km/h. Põhimõtteliselt kaugemale 2.-3. rajast polnud tervislik oma nina pista. (õppevideo nr.1)

Nüüd alles hakkas iseloomukas. Mõlemad olime väsinud, ujunud, uimased, kõhud täis. Max 2-3 tunni kaupa liikusime ja juba oli vahetust vaja. Tegin omale Cappucino+Espresso, millest oli abi ehk 40 minutiks. Kukkusin ära u 1-2 vahel öösel. Ain pingutas veel u 1-2 tundi. Frankfurdi juures loobusime ja jäime bensukasse autosse magama. Ärkasime päiksetõusuga 2-3 tundi hiljem. Oli oluliselt kergem aga pikka sõitu siiski ei kannatanud.

Pärast hommikusööki ja Prantsusmaad asi normaliseerus. Enne lõunat jõudsime veel korra ujuma Lorioli linnakesse. Ilm oli vastikult ilus, sooja 28 kraadi.

Kurukuulus Mont Ventoux. Laagripaika alla tunni sõitu jäänud. Kohale jõudsime 14:30 kohaliku aja järgi (Eesti aeg 15:30). Kui nüüd kõik kokku panna: pausid, ujumised, magamine - ca 40 h autos, pea 3000 km.