TriStar111Germany 2010

Kogu Maailma ajaloo esimene TriStar111 (1 km ujumist, 100 km ratast, 10 km jooksu) võistlus peeti 6.juunil 2010 aastal Saksamaal, Wormsi linnas. Mina tean ühte meest, kes seal ujumise kinni pani. Siis ma tean veel ühte teist meest, kes seal ratta kinni pani. Ning uskuge või mitte, ma tean kolmandat meest ka, kes jooksu kinni pani. Ja ükski neist polnud Chris McCormack aka MACCA!

MACCA on all-around-fast-triathlete... tal pole lihtsalt nõrka ala! Minul veel üks nõrk ala on... :)

(photo by: Krista Mikk)

Ain-Alar (fastest bike), Evelin, Priit (fastest swim), Annika ja Erich. Emotsioonid 7:45 hommikul. Start kell 8:00. Siiani oli mu varajaseim start ever 8:30. Pean varajase tõusmisega ära hakkama harjuma, sest Ironman´de stardid on tavaliselt veel varem. Hommikused pagari külastused tuleb plaani võtta...

Ujusime kanalis, kergelt prahi sees aga kuna profid lasti paar minutit ennem starti, siis suureks trügimiseks ei läinud. Isegi Maailmameister võttis rahulikult sappa ja ei hakanud rabelema. Oskus oma ette!

Ratta esimesed 20 km oli suhteliselt flät, kiirused 40-45 km/h. Ei olnud väga raske, MACCA hakkas muidugi silmapiirilt kaduma aga see polnud ka asi, mille pärast muretseda. Kui tagumine punt mind Aini eestvedamisel kätte sai, olin end juba soojaks saanud. Kell oli ju siiski alles 9 hommikul ja lõunasest üle 30 kraadisest kuumusest polnud veel haisugi.

Rada keeras põldude vahele ja hakkasid esimesed põksud, mis mõjusid minule kahjuks juba laastavalt. Oma külmetusest polnud ma veel välja tulnud ja seal sain ma sellest esimest korda aru. Pulsi tõustes langes kops sisse, sundis kõhima, korraks aeglustama ja rong oligi läinud. Kuna tagant poolt polnud mul plaanis kedagi järele oodata, hakkasin iseloomu kasvatama. Osadel lõikudel tundsin ennast isegi väga hästi aga lõpus üle 10 minutine kaotus kiirematele oli liiast.

Jooksu esimese poole jooksin mõnusalt, väsimust ei olnud aga vaikselt hakkas kuumus oma tööd tegema. Kuna püüda polnud kedagi ja tagala oli mul tühi, siis jooksul suuri emotsioone ei tekkinud. Finishis alla 3 h 30 min.

Kokkuvõte: kiire suplus, rattas ligi 3 pudelt jooki, 4 PowerBar Geeli (tänud Erich) ja jooks juba ainult vee peal. Ma tean, et Eesti Triatlonis on inimesi, kellele see uus TriStar111 ja TriStar222 võistlused millegi pärast ei meeldi. Misiganes siis põhjustel: "liiga ratta võistlus", "liiga lühike jooks, ma ei saagi ennast sodiks joosta" jne siis ma ütlen Teile, triatlonis võidab ikka kõige tugevam triatleet, mitte individuaalsportlane, nagu näitas ka esimene võistlus.

Positiivseks küljeks tooks välja tippsportlase ja harrastussportlase lähendamise. Nagu ütles Erich peale finishit: maratonis kaotan parimatele jooksjatele 2 tundi aga siin kaotan alla tunni, kuigi võistlus kestab sama kaua. Seda ongi triatlonil hetkel vaja!

Viimane positiivne külg on tegelikult lühike jooks, mis ei lõhu Sind nii palju. Sa saad teha TriStar´i suhteliselt regulaarselt, vastupidiselt näiteks Ironman distantsiga. Ma arvan, et meie viimase nädalavahetuse kõige ägedamad maratoonerid Toomas Luhats ja Priit Salumäe nõustuvad hetkel minuga :) Tublid Poisid, midagi pole õelda!

MACCA, Priit, Jürgen (fastest run), Ain-Alar. Ahja, Wormsi linnas kodustas meid Jürgen Stilgenbauer. Väga muhe ja rahulik tüüp. Ta oli just viimastel nädalatel kaks Ironman 70.3 (Half-Ironman) võistlust kinni pannud ja oli seetõttu kergelt väsinud. Kogu pere oli tal raja ääres: kaks venda, vanemad, isa kaksikvend jne jne.

P.S. Prantusmaa laagris oli meil kaks paari kaksikuid ja Saksas veel üks paar. Müstiliselt palju kaksikuid 10 päeva kohta!

Kogu üritusest saate lugeda ja pilte vaadata http://www.star-events.cc/site/index.php/en/trstgenews ja loomulikult saate ennast veel viimased paar päeva odavalt registreerida Eesti oma TriStar111 võistlusele Pühajärvel, 7.august 2010!