Olen mõelnud (uskumatu eks), et kas on vaja ja mõtet seda teemat siin üldse ajama hakata! Aga mul pole midagi kaotada ja vastasel korral kaotaks mu blogi üldse mõtte. Alljärgnev pole isiklik ja selle üle pole mõtet kohut mõistma hakata...Nimelt ei stardi ma Tallinna Maratonil ja põhjus on väga lihtne: olen kohustatud minema Kaitseväe kordusõppustele vahemikus 12.-18.september. Mu viimane start oli Tartu Rulluisumaraton ja vaikselt hakkan muutuma närviliseks. Tõenäoliselt saab närv rahustatud Tartu Rattamaratonil!
Lugu pean alustama sellest, kuidas ma peale teenistust astusin suht formaalsetel kaalutlustel Kaitseliitu. Sellel hetkel oli see mulle kasulik, sest sain CISM eest nii võistlemas käia. Tuletan meelde, et mul õnnestus sellel ajal 2005 aastal CISM Regionaalsed MV Pühajärvel kinni panna.
Koostöö Kaitseväe ja Kaitseliiduga vajus ajalukku. Oli mis oli, enam seda pole. Hakkasin kevadel saama kirju Kaitseliidust, et miks ma pole end näole andnud ja miks ma metsas laskmas ei käi. Vastasin ausalt, et käin laagrites, käivad ettevalmistused 2010 a hooajaks ning pealegi olen tööinimene ja LIHTSALT pole aega. Seejärel sooviti minult lahkumisavaldust...
Mõnda aega oli vaikus ja siis saabus ka kurikuulus kutse Kordusõppustele. Erilist tähelepanu ma sellele ei pööranud. Suve lõpu poole hakkasin uurima, kuidas sellega siis asi olema hakkab. Seaduste järgi on asi karm, erilist pääsemis võimalust pole. Süüdistan ennast vaid selles, et sellega varem tegelema ei hakanud. Põhimõtteliselt oleks saanud ka arstitõendi misiganes vigastuse kohta aga plaanis oli ju samal kuupäeval Maraton joosta. Pidasin targemaks seda teed mitte minna. Võib olla oli see mu teine viga...
Helistasin Kaitseväkke ja küsisin ilusti, kas seda kuidagi edasi ei saa lükata. Võistlused tulevad (Maraton, Duatloni Eestikad ja ehk ka pikk Triatlon) aga sain suht konkreetse vastuse, EI! Hea küll, pöördusin Eesti Triatloni Liidu poole. Tundus isegi, et asi on lahenenud. Sain kaaskirja ja tegin avalduse. Nädal aega hiljem sain aga ikkagi negatiivse vastuse...
Juba vaikselt hakkasin närvi minema. Mina ei sunni kedagi tegema 3-4 tunniseid treeninguid. Kuidas on see võimalik, et hetkel Eesti Vabariigis on selline sunniviisiline asi ikka veel võimalik? Nagu riik-riigis, käsk on vanem kui leib ja leib on vanem kui Sina!
Kuna TriStar222 Sardinia on oma korraldusega natukene jännis, siis hakkasin asju ajama Challenge Barcelonaga. Sain ennast sinna PROna kirja! Hetkel otsin öömaja aga ei julge väga midagi ära maksta, sest ma ei tea, mis olekus ma olen kui ma nädala pärast välja saan, 2 nädalat enne Ironman´i.
Ühesõnaga, jälgige reklaami, postitused jätkuvad, elu on siiski seiklus! Ma ei ole enam negatiivselt meelestatud, soovin Teile kõigile edu ja head, sest ainult siis on mul endal positiivne Karma :)
kordusõppused midagi hullu pole. magada ilmselt saab siiski vähem kui tavaliselt ja Roosit ilmselt metsa kaasa pole ka mõtet võtta, aga ehk õnnestub ikka veidi jooksmas ka käia. Seal saadakse enamasti aru, et tegu on ka inimestega ja väga mõttetult näkku ei panda (üldjuhul). Ehk siis kaadrikate suhtumine on ikka erinev sellest, mis omal ajal ajateenistuse ajal oli.
ReplyDeleteKaitseväega (ajateenistus ja kordusõppused) seonduv peaks suurendama kaitsetahet aga tegelikkuses toimib asi hoopis vastupidi :)
ReplyDelete