Pikalt rääkida ei jöua, koguaeg on kiire! Jöuad Saaremaale, särk tagurpidi selga, number ette, 10 km, kiirelt SPAsse, öhtusöögile...
läbi raskuste magama, hommikusöök, söit starti, särk õieti selga, number taaskord ette ja 16,2 km. Kiirelt SPAsse, hiline löuna, paar tundi und ja öhtune programm vol.2.
Viimane hommik, 16 km, veel kiirem SPA ja mandrile. Koguaeg on kiire, v.a. siis kui jooksed :)
Esimene päev: 10 km - 35:13 (19.koht) pulsid 166/173
Teine päev: 16,2 km - 58:55 (14.koht) pulsid 163/170
Kolmas päev: 16 km - 57:28 (9.koht) pulsid 162/175
Kokkuvõte: 42,2 km - 2:31:37 (13.koht)
Esimesel päeval pidi koguaeg ennast tagasi hoidma, pulss tiksus seal 170 kandis ja tundsin, et sealt ei tohi palju üle kruttida. Esimesed 5 km hoidsin ennast Veilbergi taha. Kilomeetreid läbisime nagu kellavärk, 3:30 või natuke alla. Metsavahel langes tempo ja tagant möödus Kilki, arvasin, et nüüd on õige aeg tempot muuta ja minna, kuna eesmärk oli 10 km alla 35 min saada. Esialgu oli nagu OK aga maanteelõigul läks kogu punt laiali ja igaüks oli siis vaid enda eest. Läks raskeks ja 35 min piir jäigi ületamata.
Teisel päeval oli juba parem. Esimestel kilomeetritel proovisin ennast Kilki, Veilbergi ja Põldre lähedusse hoida. Sain sellega hakkama ja pulss oli esimestel kilomeetritel alla 160. Kuid siis taas kuskil poolel maal tõmmati punt ribadeks ja hakkas eraldistart. 170 pulssi ei kannatanud üldse. Õnneks tekkis viimasel kolmandikul uus hingamine ja sain enamus eest ära libisenud mehed kätte. Kilki oli läinud, Vaine ja Loskutov libisesid samuti, lõpetasin koos Põldrega. Üldjoontes jäin rahule, kuigi loodsin paremat aega.
Kolmanda päeva hommikul oli juba valus. Parem põlv vajas teipi ja soojenduseks läks meeletult aega. Kuna vahed eesolevatega olid väiksed, siis otsustasin, et viimasel päeval tuleb konkreetselt "panna"!. Mõtlesin, et kedagi ei tohi täna eest ära lasta. Esimene km 3:30 ja Kilki läks ette nagu eelnevatel päevadelgi, tempo muutus ja kannatused hakkasid. Meid oli alguses vist ca 5. Golfirajal oli esimene kord, kus olin tõsistes raskustes, et mitte maha jääda. Õnnestus taastuda ja GO SPA juures juba korras.
Kuna tuul mängis too päev suurt rolli, lõi ratturi mentaliteet välja - ette ei roninud, pigem istuks vaid taga ära, oleks teine :) Taktika viis sihile, Kilki vedas kinni pea 10 km ees üksi olnud Andressoni, siis ise korraks väsis, jättes minu sinna. Muide kogu see aeg kontrollisin seljatagust, kui kaugel on "kollanesärk" Põldre, kellega oli mul vahe alla 20 sek. Viimane kord kui vaatasin oli vahe suht napikas.
3 km jäänud otsustasin veel gaasi juurde vajutada ja mitte jätta asju viimasele sekundile. Üllatavalt kukkus Andresson ära. Viimane asfaldi sirged läbisin üks silm kinni, et energiat kokku hoida. Lõpus ikka suht koomas, võiks õelda, et selle aasta TOP3!
Tugeva lõpuga tõusin koguni 3 kohta. Tagasivaadates selline korralik tühjendusjooks, esmaspäeva hommikul oli kordades kergem olla kui laupäeval või pühapäeval. See aasta rohkem ei võistle!
P.S. Tibu jooksis kolme päevaga kiirema Maratoni kui mina oma esimesel Vichy Ironmanil, seega häbi mulle :)
No comments:
Post a Comment