Käisin maski all 2-3 päeva järjest ja siis puhkasin 1-2 päeva. Pikemat puhkust ei lubanud, kuna tundsin, et nii hakkan ära vajuma ja pean uuesti madalamalt alustama. Samas pidevalt hindasin, et oleksin järgmiseks mikrotsükli alguseks puhanud. Hüpoksias kulunud aeg läks kirja ka treeningpäevikusse, mis andis omakorda infot kehale mõjuvast koormusest.
Suures plaanis jagaksin kuuri kolmeks. Esimene kolmandik oli sissejuhatav, kus keha kohanes koormusega ja leidsin enda jaoks parima ajastuse, millal maski all käia. Jätsin seekord treeningute ja hüpoksia vahele võimalikult pika aja. Näiteks, kui hommikul hüpoksias käisin, siis alles õhtul läksin trenni ja vastupidi. Jättes nii pika aja taastumiseks, kurnates keha pehmemalt.
Teist kolmandiku nimetaksin ma naudinguks! Enesetunne läks väga heaks, nii maski all, kui ka hiljem treeningutel. Tekkis uus, sügavam, efektiivsem hingamine. Pulsid kukkusid. Suutsin suusatada 2-3 tundi järjest, tõusudel väsimatult tööd teha ja seda kõike ~120 keskmise pulsiga. Olin väga heas vormis! Tuleviku mõttes on hea teada, millal heaks lähen, et seda võistluste mõttes ära kasutada.
Viimane kolmandik, kus simuleeritud kõrgused hakkasid 6000 m peale jõudma, läks olemine ka vastavalt hõredamaks. Talusin koormust hästi, oluliselt paremini kui eelmine aasta, kuid suures plaanis hakkasin väsima. Sellest vaatamata pidas organism vastu ja sain kuuri ilusti lõpuni teha.
Peale kuuri lõppu võtsin aja maha ja puhkasin. Esimene tsükkel tehtud, esimene jõud ja maht on seeditud. Olen valmis teiseks vaatuseks :)
Lisainfo www.sportingmed.ee
Lisainfo www.sportingmed.ee
Hei, Priit!
ReplyDeleteTegin eelmisel aastal kaks poolikut hüpoksia kuuri. Mōlemal korral jäi mingil pōhjusel viimaste leveliteni jōudmata.
Mäletan selgelt, et kasutegur oli päris tugev. Täpselt, pulsid maas ja paar käiku juures.
Alustasin praegu uue kuuriga ning aprilli keskel jooksen maratoni. Peale esimest nelja korda on kuidagi jube raske olla. Tänane lōigutrenn möödus täpselt sellise tundega, et jalad just kui tahaks ja suudaks...aga hingata lihtsalt ei jôua. Nagu kopsud oleks eraldi mitu päeva vatti saanud.
Mäletan ka midagi sarnast esimesest kuurist aasta eest.
Kas see on okei/alguse asi? Oled midagi sarnast kogenud?
Kardan, et panen suure ettevalmistusega üle ja maraton läheb aia taha.
I.