Sunday, May 05, 2013

Sinu suvistele jalgadele!

Mis on ühist jalgrattal, jooksmisel, füsioteraapial, sportmassaažil, depilatsioonil, ratta hooldusel, lihashooldusel, Sinu selle suve paremal tulemusel? 

Kõik need asjad ühest kohast - Scott Racing Center Almare Hawaii Express & Jooksuekspert! Senikaua kui Hawaii rattahoolduse kunnid Su kaherattalise eest hoolt kannavad, saad Sina enda keha eest hoolt kanda. Tule kontrolli, kas Su keha töötab sama filigraanselt kui Su ratas. 

Ilus ratas ja ilusad tossud nõuavad ilusaid jalgu. Lühikeste aeg on käes ja lase päiksel oma jalgadele pai teha. Almare Hawaiis avatud nüüd ka depilatsiooni keskus - Annika Rauk, 51 872 77. 

Ära kuluta aega raseerimisele, kannata see väike valu ära ja ole nädalateks mureta :) 

5 põhjust, miks siledad jalad on POP! (allikas Hawaii Camp)

1. Aerodünaamika paraneb.
Ajal, kui õmblusteta kostüümide, aerodünaamiliste raamide, tilgakujuliste kiivrite ja ülikergete süsinikkiust jooksudega püütakse maksimaalne kiirus ja efektiivsus saavutada, oleks rumalus seda väikest lisavõitu siledate säärte näol kasutamata jätta. Ajakirjale Bicycling tehtud uurimuse kohaselt on efekt, siledad vs karvased sääred, 0,6% ehk 40 kilomeetrisel eraldistardisõidul, mida läbitakse kiirusega 37 km/h, on võit umbes viis sekundit.
"Tegelik kasu sõltub sellest, kui karvane sa oled. Vaata kasvõi liibuvaid rattakostüüme (näiteks eraldistardil), millel pole õmbluseid. Kui nii väikesed detailid määravad palju, siis karvased jalad võivad sul tempot maha võtta," Levi Lepheimer, profirattur.
"Võib-olla tipus ja eraldistardis. Maastikurattal, ei iial, isegi veidi mitte," Jeremy Horgan-Kobelski, mitmekordne USA meister maastikusõidus.
"Aerodünaamika mõttes ei aidanud eriti, aga rattal olles ja karvaseid jalgu märgates tundsin end kohe aeglasemalt," Davis Phinney, Tour de France'i etapivõitja.

2. Parandab massaaži mõju. (minu lemmik punkt)
Karvadest kiskumine jõulisel massaažil teeb haiget. Palju.
"Sellepärast ma raseeringi, sest muidu oleks liiga valus," Levi Lepheimer.
"Kui oled karvane, peab rohkem õli kasutama. Sa ei taha end tunda õlitatud seana," Giro d'Italia võitja Andy Hampsten.
"Raseeritud jalgade puhul tundub massaaž meeldivam, kuid sügavamal lihastasandil pole vahet. Saavutab sama tulemuse nii raseeritud kui raseerimata jalgadel. Töötan ratturitega aastaläbi ja isegi profid on talvel karvased," massažiterapeut Chris Grauch.

3. Haavad paranevad lihtsamini ja kiiremini.
Kukkumistest saadud haavad paranevad tõhusamalt, sest karvad ei kogu mustust, kärnad saab lihtsamini kätte ja sidemeid on lihtsam vahetada.
"Arvasin alati, et kukkumishaavad on peamine põhjus. Kui sa asfaldil libised, kaotad suured pinnad oma nahast. Karvad koguvad mustust ja sidemeid eemaldada pole ka kuigi lõbus," Phinney.
"Samuti jääb nii kinesioteip paremini peale, paljud ratturid kasutavad seda," Horgan-Kobelski.

4. Näeb parem välja ja annab parema enesetunde.
Lihased joonistuvad paremini välja. Mida paremas vormis sa end tunned, seda kiiremini sõidad.
"Absoluutselt. Peas tekitab raseerimine tunde, et oled kiirem. Ma raseerin alati enne eraldistardietappi. Sa tunned siis tuult ümber oma jalgade voogamas," profirattur Chris Horner.
Naistele meeldivad siledasäärsed mehed.
"Kui mu abikaasa Jeremy Hogan-Kobelski lõpetab profisportlase karjääri, tahan, et ta edasi raseeriks. Samas, ma olen ise ka rattur. Enamus naissoost ilmselt jääb minuga eriarvamusele," profimägirattur Heather Irmiger.

5. See on traditsioon.
Jalgadelt karvkatte kaotamine näitab, et oled pühendunud tõelise ratturi elule ja austad selle traditsioone. Tõsisele grupisõidule karvaste jalgadega ilmumine on nagu kirikus lühikeste pükste kandmine.
"Raseerimine on märk sellest, et oled rattur," Horgan-Kobelski.
"See oli moes ajal, kui mina võistlesin, ja on moes praegu. Tõeline rattur raseerib jalgu," Phinney.


Thursday, May 02, 2013

Miks mulle meeldis Salou, Hispaania?

Mitte, et mulle Lõuna-Prantsusmaal ei meeldinud. Monaco-Nice-Cannes, kevad tuli ju taaskord mõned nädalad varem. EI-Gardening crew oli väga külalislahke ja Erik viitsis meiega ringi sõita. 

Prantsusmaal sai esimene põhi alla laotud ja liikusin edasi Salousse. Pean siinkohal ausalt tunnistama, et nii puhast Hispaania piirkonda pole ma veel näinud. Tõsiselt, majad olid uued, teed olid uued, rand oli liivane, tee ääred olid prahist puhtad. 

Iga lõunalaagri peavalu - ujumine, oli siin imelihtne. Ujula oli madala kasutusega. Enamikud treeningud mõnulesin üksinda rajal. Esimesel külastusel surusin ühe kohaliku õigele raja poolele. Viimasest intsidendist tekkis korra kerge ärevus, mille valvetreenerid maha rahustasid. Õigus oli seekord suurema ja tugevama poolel. Basseini ääres olid kaks sauna, Soome- ja aurusaun, kohalik jätkas treeningut saunas. 

Rattarajad olid nagu ikka, variante jagus. Sai mäkke ja sai mäest alla. Oli testimise päevi, oli rattaga jalutamist. Endast tugevamatega on alati hea trenni teha. Paaril korral pidin ennast ikka kokku võtma :) Grete muretses selle eest, et naiste klassist välja ei saaks. Salumäe muretses selle eest, et Seenior2 klassist välja ei saaks. Kristen hingas niikuinii koguaeg läbi nina! 

Jooksmise koha pealt pidanuks elama rohkem sisemaal, seal olid silma järgi radadega metsad. Jooksus testis mind ainult mu Garmin 910XT. Samas mööda ranna äärt jooksis lõputu rada... 

Kuid kokkuvõtlikult olen hetkel veidi kehva. Enne laagrit sõidetud Suusahunt andis küll hea aeroobse alguse, kuid laagri esimene nädal olin veel kergelt väsinud. 3-4 tunniseid treeninguid sai teha küll ühe pudeli ja ühe banaaniga, kuid värskus puudus. Hiljem seis paranes! Hispaanias sain oma laagri max pulsi kätte, nii nagu iga aasta. Ujumises 15X100, 10X200 ja 5X300 reziimid olid täiesti ujutavad. Jooksu tempokamad 1 km lõigud jäid ilusti sinna 3:30 juurde. Kõik oli nagu olemas. Paar päeva põdesin mingi imeliku kõhuviirust, mis korraks tõmbas tühjaks, aga päeva-kahega olin tagasi. 

Jõudsin tagasi koju ja korras. Sisuliselt nädal aega olin haige. Võib olla oligi hea, sain välja puhata. Kõrvemaa jooksul tegin sisuliselt oma esimese välitreeningu Eestis. Enne seda olin käinud vaid saalis ja suplemas. Alles nüüd tunnen, et keha tahab jälle koormusi. 

Tartu Jooksumaraton on 10 päeva pärast ja suuri eesmärke sinna ei sea. Vaatan päev haaval, kuidas kohanemine toimub... 

Pärast Tartu Jooksumaratoni olen stardis Filter Temposõidu karikal. Kuid kuna pole see aasta veel Plasma selga saanud ja kehaline seisund on hetkel küsitav, siis tuleb nagu tuleb :) 


Sunday, March 31, 2013

Pikk päev!

Pärast õhtust veinimarinaadi olid jalad esimeste päevade ehmatusest üle saanud ja võis juba vaikselt vajutada. Veeresime mööda rannikut lääne poole ja siis keerasime sisemaale, kus jätkus üless-alla ja üks 5 km ainult ülesse.






Uut sadulat on vaja!

Thursday, March 28, 2013

Tallinn, Eesti - Mandelieu-la-Napoule, Prantsusmaa

Lugu sellest, kuidas me see aasta lõunalaagrisse sõitsime. Eesti oli kena, päike paistis ja oli paar kraadi külma. Lund oli... no enamus Teist teab, kui palju.

Läti ja Leedu jätsid suht külmaks nagu ikka. Erilisi emotsioone ei tekkinud. Kuigi lund jäi nagu järjest vähemaks. Poola jõudes ei olnud lund enam pea üldse. Kuid eriliselt soe ka ei olnud. On olnud aastaid, kui Poolas oli juba rattasõidu ilm :)

Tsehhi magasin mõnuga maha ja siis läks tõsiselt pekki. Austria mägedes oli lumetorm! Sisuliselt polnud ilm veel pluss poole peale läinud. Tekkis hirm, et võibolla see aasta ongi igal pool talv ja oleks võinud suusad ikka kaasa võtta.





Õnneks hoidis Jänks tuju üleval :)




Sama äkki kui lumi tuli, oli see ka läinud. Mäed jäid selja taha ja pilvede vahelt hakkas paistma valguskiirt....


Sisuliselt muutus ilm 10 kraadi võrra 100 km läbides. Järsku oli 10 kraadi plussi ja päike väljas. Kivi langes südamelt....


Teine kivi langes, kui jõudsime mere äärde. Kiirtee alla mere äärde ei lõppend ega lõppend.


Pimeduse saabudes olime kohal. Kokku u 34 h, kuid kõik täiesti mõistlikult. Järgmine hommik olime treeninguteks valmis....


Ülejärgmine hommik oli kohe rattast puhkekas. Is Nice :)


Side lõpp!

Monday, March 25, 2013

Viimased suusasõidud

Millal ikka postitada lugusi oma suusatamistest, kui mitte paar tundi enne sõitu lõunalaagrisse. Selle aasta ettevalmistus suusatamisele võib joone alla tõmmata. Viisin suusad Almare Hawaiisse silma alt ära. Suvised määrded alla ja kohtume paari kuu pärast. 

Haanja Maraton oli igati positiivne kogemus. Esiteks oli Fysiopark/Sparta tiimil kinni pandud toad Silja Suija elamises. Väga kena ja kodune! Võistluse mõttes kõige mugavam variant üldse. Jalutad 15 min enne starti toast välja ja jõuad 3 minutiga starti. Finishist liigud kohe sauna ja sööma. 

Võistlus ise oli nagu Haanja rada, üless-alla, vahepeal seisad ja vahepeal sõidad 50 km/h. Läksin ilma suuremate eesmärkideta rajale, pingevaba pingutus. Stardis veidi koperdasin, aga edasi oli juba mõnus. Tõusudelt kiirelt ülesse ja veel kiiremini alla. Emotsioon oli põhjas! Kuid mingi hetk, kui need tõusud ei lõppenudki ära, kadus ka korraks emotsioon. Toimus ka üks kukkumine kurviga vasakule. Sinna kurvi jäi ka minu Born joogipudel. Seega kui keegi on selle sealt leidnud, siis sooviksin seda tagasi :) 

Kogusin ennast korraks ja edasi sain juba oma sõitu teha. Minuga ühines mingi hetk Jaanus Laidvee (76), paarisrakendina liikusime minu mäletamist mööda umbes poole distansist. Koostöö oli edukas, kuna keegi meist mööda ei sõitnud. Jaanuse number tähistas finishis minu tulemust, 76. koht. Positiivse poole pealt tooks välja veel selle, et kui Tartus pidi jälgima, et energia pealevool oleks piisav, siis Haanja läbisin ühe geeli ja kahe lonksu joogi pealt. Ei olnud lihtsalt vajadust ja distanst sai enne läbi. 

Pärast Haanjat võtsin paar päeva kergemalt, kuna külmas hingeldamine pole mu hingamisteedele kunagi hästi mõjunud. Tegin veel mõned pikemad suusaotsad ja viimaseks klassikaliseks vaatuseks sai välja valitud Suusahunt 2013. Ehk siis selle aasta kolmas klassikaline suusasõit. Sünnipäevaks saadud suusapaar on lihtsalt sedavõrd head, et uisk on see aasta unarusse jäänud. Peab järgmiseks talveks endale vist uued korralikud uisu suusad muretsema :) 

Suusahundi tulemus oli natukene pettumus. Tegin küll elusõidu - 100 km suuskadel ja kulutasin selleks ~ 7 h, mis pole üldsegi lühike pingutus. Võistlus ise oli korralik, aga suutsin mitmes kohas teha valesi otsuseid. Esiteks läksin starti liiga soojade riietega. Ilm oli külm ja eeldasin millegi pärast, et suusavormiga hakkab külm. Ühesõnaga higistada sai palju ja tõenäoliselt oli see ka üks põhjuseid, miks vahepeal raskeks läks. Stardis ei saanud ühe suusakepi krõpsu kinni ja langesin tahapoole. Peale seda algas tagaajamine, mis lõppes veidi enne Harimäge. Olin liidritega koos teise poole ringist ja rohkem ma neid põhimõtteliselt ei näinud. Jäin staadionile riideid vahetama. 

Teise ringi esimestel tõusudel suutsin oma suusakepi käepideme pooleks murda. Koos kepiga murdus ka SI pulk, millest pool jäi randme külge ja teine pool taga taskusse. Kuni Harimäeni liikusin nagu vanasti, kepp tugevalt pihku surutud. Päris ühekäeline polnud õnneks. Harimäelt sain uue kepi, mis oli küll "veidi" lühem, kui minu oma. Minu katkine kepp toimetati alla staadionile, kus Ain-Ivar mulle lahkelt oma suusakepi käepideme loovutas. Kui nüüd tagasi mõelda, siis sain suhteliselt valutult võistlust jätkata. 

Ain-Ivar, Su kepi käepide on Almare Hawaiis :) 

Kolmandal ringil sain taas ilusalt sõita, kuid siis tuligi esimene raske koht. Kekkose ring on huvitav ja selle läbimine oli märkamatu. Sama märkamatu oli ka minu energia tasakaal, üle 40 km oli sõidetud ja olin juba võlas. Krdi amatöör! Mis siis ikka, edasi läks juba matkamiseks. Taastumine võttis oma aja. Seejärel hakkasid varbaotsad valu tegema, järjekordse ringi järel keerasin taas boxi ja leidsin, et paari päeva pärast mul tõenäoliselt 3 varbaküünt enam pole. Tegin paar kohendust ja sain õnneks jätkata. 

100 km plaan tekkis alles 4-5ndal ringil. Enne seda liiksin sisuliselt punktist punkti, sõistin kiiresti, aga vedelesin punktides liiga kaua. Nevene määrdemehed said suusad kiiremini valmis, kui ma olin valmis edasi liikuma. 7 ringi sai täis ja minule aitas! 

Väga hea õppetund oli! Võistlus on nähtud ja on selge, kuidas tulevikus seal seal tugev comeback teha. Pärast Suusahunti pole suuski alla saanud. Mõtted on mujal. Järgmise postituse teen juba Prantsusmaalt, Mandelieu-la-Napoule´st.