Olympic Eesti Meistrikad 2010

Mis ma pikalt ikka jauran. Medali järgi ma läksin, natuke jäi puudu, olin esimene kes ilma jäi. Tegin omad järeldused ja mõistan, mille taha asi jäi. Üldiselt polnud paha päev ja võin endaga rahule jääda.

Pic by Ergo Tamm.

Eelmisel nädalavahetusel treenisin võisteldes: Väikse-Väina ujumine ja Lauri Ausi mälestussõit. Korralikult sai liigutustegevust nauditud. Mõlemast üritusest võiks pikalt muljetada. Kergelt rikkus kogu üritust toidumürgitus. Esmaspäev oli null-päev ja toit hakkas sees püsima alles kolmapäev.

Võistlus medalitele läks täis pingevabalt. Üks kõige ägedam pidi küll mu pihta karjuma aga eks tal endal hakkas sellest kergem... Ujumise esimene ring olin omal kohal, siis korraks vastu lainet ujudes väsisin ja Eero võttis üle. Teades, et tagant tulevad kiired ja kondised Kirill ja Raimo, ma end esimene rattaring väga tagasi ei hoidnud. Suutsingi lõpuks enda kohta enamvähem ratta välja sõita...

Pictures by Ergo Tamm.

Jooksma minnes puudus igasugune väsimus või lihaskangus. Ehk sai ratta lõpp liialt end hoitud. Esimestel jooksuringidel liikusin vabalt ja olin kindel, et medal on reaalne. Neljandal ringil jõudsin teadmisele, et sellises tempos jätkates seda ei juhtu :( kuskilt enam lisa kiirust võtta polnud!

Pic by Lilian Luik.

Aga kui finishis päeva parima rattaaja välja sõitnud Su rattavormi kiidab, siis milleks veel kurb olla. Elu läheb edasi ja TriStar111Estonia ootab mind!

Tänan toetajaid: Hawaii Express, Eke "dr Spock" Zipp Sub9 ketas, Helle (Ultratone), Ivo (jootmine jooksul), Urmas (rattarajal), Gaspar (SIS ja mul on nüüd taaskord läpakas) ja Andy ja Sven (väsimatud TriSmileTeam´i jaurajad)