Testikad, tulemused ja pettumus...

Viimati jäi jutt poolele pärast Tartu Jooksumaratoni, mis oli pooleldi edukas ja teisalt valus treening. Paar järgmist päeva vaevlesin lihasvaludes, kuid tundsin ennast juba tugevamalt. Parim treening on võistlus! Sellegipoolest läks järgmine etteaste, Aerobike esimene etapp Jüris, tuimalt ja kangelt. Soojendusel lihaste seisund ei paranenud ja läksin esimeste seas starti, et asjaga ühele poole saada.

Rekka kasti astudes oli veel plaan üksi minna, aga kuidagi sattus nii, et mu tiimikaaslane (Hawaii Express/ Europark) Teet oli ka seal. Vajas küll veidi veenmist, aga lõpuks veeresime rajale siiski kahekesi. Tavaliselt olen rohkem raske rauaga sõitja, seekord selline võimsus puudus ja pigem kerisin. Tagasihoidlikult oma vormi suhtuv Teet oli alguses rohkem taga, aga kaua Sa ikka viitsid tuules passida, tuli teises pooles rohkem ette ja andis mu kangetele jalgadele puhkust. 40 km/h keskmist tuli minule väikse üllatusena siiski ära. Võiks isegi õelda, et võistluse teine pool sain ennast juba rohkem käima ja olukord paranes.

Varustuse osas oli veidi ebaõnne ka. Suutsin kodust lahkudes esimese jooksu kodara ära lõhkuda. Ette läks tavaline jooks ja kuna soojendus oli "paljulubav" siis ketast ei hakanud alla keeramagi, rääkimata aero kiivrist jne.

Edasi liikusin Maituurile, mille esimesest etapist (kolmapäeval) olin juba ilma jäänud. Sõitsin mõlemal päeval (neljapäeval ja reedel) 140 km ja jooksin paar kilomeetrit peale. Tunne oli juba täitsa OK! Tänud siinkohal tuuritajatele, väga mõnus ja muhe seltskond ja kohtumiseni järgmine aasta :)

Laupäeval olin Maijooksul rajaääres ja valmistasin ennast pühapäevaseks Samsung Tallinna Maratoniks.

Kui viimati maastikuratta maratonil käisin, siis oli see veel Elion. Ühesõnaga pole juba aastaid korralikult bike´i sõitnud. Suurem asi numbrit mulle ei väljastatud ja ise nokkima ei viitsinud minna. Kuna stardid olid 300 haaval ja minutiliste vahedega polnud erilist vahet. Viimasest grupist alustasin ja lõpuprotokollis leian ennast 159ndalt kohalt. Emotsioon oli laes ja vormil polnud ka enam viga. Arvasin, et Tallinna Maraton on rohkem selline kruusaralli, aga korraldajad on ennast ikka ületanud ja teinud piisavalt raske raja. Eest läks väiksemat vaja ja amordita oleks üle lenksu lennanud.

Samsungi koha pealt ehk liitun järgmiseks Rakke Maratoniga. Siis ehk juba esimesest grupist. Esimene kord oligi hea tagant tulla, said rahulikult oma sõitu teha ja vaikselt tempot kruvida. Classic Carbon 29er on super ratas. Ootan juba järgmisi bike´i üritusi. Võru MTB triatloni juuni lõpus olen ka plaani võtnud.

Aga kui nüüd edasi plaanidest rääkida, siis pean kahjuks kurbade toonidega alustama. Juba sügisest saati olen liigagi regulaarselt haige olnud. Just siis kui vorm hakkab paranema, tunne läheb kergeks, lööb midagi ülemistesse hingamisteedesse ja blokeerib mõneks ajaks treeningud. Oleks see vaid 2-3 päeva, siis elaksin üle. Aga sisuliselt olen esmaspäeva hommikust saati haige olnud. Nina on kinni, kurk on valus, neelata ei saa. Kerge palavik, pea on paks. Pidin täna (laupäeval) sõitma Jõgeva ratttaralli ja homme startima Elva Filtri rattarallil, aga olen tervislikel põhjustel kodune ja vaatan Girot.

Kui nii edasi läheb, siis sean kahtluse alla oma paari järgmise nädala stardid. Järgmine nädalavahetusel Tartu Rattaralli ja kolme nädala pärast Valga triatlon, EMV poolpikas. Tunnen end hetkel taas nullis ja ei usu, et suudan kolme nädalaga ennast sellisesse hoogu saada, mis rahuldaks mind.

Järgmisel nädalal hakkan arstide vahet käima...

Tartu jooksumaraton 2013

Alustame statistikast :)

2013 1:27:17 28.koht (esialgsed mitteametlikud tulemused)
2012 1:32:34 56. koht (treeningjooks ~4 min/km)
2011 1:26:39 20. koht
2010 1:25:02 25. koht
2009 1:23:26 12.koht
2008 1:26:17 12.koht

Nüüd siis asjade kulust lähemalt. Alustan eelmise päeva ratta treeningust, mis kulges Tartust-Pühajärvele, ca 45 km, mõned minutid üle tunni, auto taga tuules, 40+ avs km/h. Andrei, Andres ja Sigrid ei hellitanud autos gaasiga, mis tekitas mulle selle aasta esimese tõelise rattaralli tunde. Väga punnitamiseks ei läinud, aga samas kerge ka polnud.

Hommikul olid jalad korras ja jooksuks valmis. Vaikimisi lootsin, et äkki olen nii hea, et suudan paremate päevade aegu korrata. Plaanisin aega 1:25 ja alla, Garmini kellale panin VirtualPartneriks 3:40 pace per km. Võistlus algas kiirelt, kuid paari kilomeetriga libisesid esimesed 15 meest eest. Jäin sisuliselt üksi ja peale seda hakkasid võistlejad minust vaid mööduma.

Esimesed 10 km tuli ~36 min, mis oli enamvähem plaanitu või siis isegi nõks liiga kiire. Korraks läks raskeks, aga laskumistel taastusin ja poolel maal tundsin, et olen ennast lahti saanud ja võin hakata vaikselt tempot krutttima. Pulss oli sinna maani olnud 160-165. Kuid keha tõmbas bloki peale ja edasi enam nii meeldiv polnud.

Pulss langes, tiksus 155-160 vahel, kiirust polnud, kergus kadus, kerivus puudus, jalad hakkasid haiget tegema. Edasine liikumine jätkus siiski alla 4 min/km, aga õige napilt. Minust möödumine jätkus ja möödus ka esimene naine. Kaks aastat tagasi suutsin Keenia naise viimastel kilomeetritel ownida, seekord polnud mul venelanna vastu midagi.

Jooksu pulsid avs 160, max 187, avs km 3:45. Rajal ainult vesi, kaks PB geeli vedasin niisama kaasa...

Esialgse seisundi ja tehnika testimine jätkub juba kolmapäeval Aerobike esimese stardiga Jüris. Pühapäeval toimub minu poolt ka esimene test-ride Classic 29eril Tallinna Samsung Maratonil. 

Sinu suvistele jalgadele!

Mis on ühist jalgrattal, jooksmisel, füsioteraapial, sportmassaažil, depilatsioonil, ratta hooldusel, lihashooldusel, Sinu selle suve paremal tulemusel? 

Kõik need asjad ühest kohast - Scott Racing Center Almare Hawaii Express & Jooksuekspert! Senikaua kui Hawaii rattahoolduse kunnid Su kaherattalise eest hoolt kannavad, saad Sina enda keha eest hoolt kanda. Tule kontrolli, kas Su keha töötab sama filigraanselt kui Su ratas. 

Ilus ratas ja ilusad tossud nõuavad ilusaid jalgu. Lühikeste aeg on käes ja lase päiksel oma jalgadele pai teha. Almare Hawaiis avatud nüüd ka depilatsiooni keskus - Annika Rauk, 51 872 77. 

Ära kuluta aega raseerimisele, kannata see väike valu ära ja ole nädalateks mureta :) 

5 põhjust, miks siledad jalad on POP! (allikas Hawaii Camp)

1. Aerodünaamika paraneb.

Ajal, kui õmblusteta kostüümide, aerodünaamiliste raamide, tilgakujuliste kiivrite ja ülikergete süsinikkiust jooksudega püütakse maksimaalne kiirus ja efektiivsus saavutada, oleks rumalus seda väikest lisavõitu siledate säärte näol kasutamata jätta. Ajakirjale Bicycling tehtud uurimuse kohaselt on efekt, siledad vs karvased sääred, 0,6% ehk 40 kilomeetrisel eraldistardisõidul, mida läbitakse kiirusega 37 km/h, on võit umbes viis sekundit.

"Tegelik kasu sõltub sellest, kui karvane sa oled. Vaata kasvõi liibuvaid rattakostüüme (näiteks eraldistardil), millel pole õmbluseid. Kui nii väikesed detailid määravad palju, siis karvased jalad võivad sul tempot maha võtta," Levi Lepheimer, profirattur.
"Võib-olla tipus ja eraldistardis. Maastikurattal, ei iial, isegi veidi mitte," Jeremy Horgan-Kobelski, mitmekordne USA meister maastikusõidus.
"Aerodünaamika mõttes ei aidanud eriti, aga rattal olles ja karvaseid jalgu märgates tundsin end kohe aeglasemalt," Davis Phinney, Tour de France'i etapivõitja.

2. Parandab massaaži mõju. (minu lemmik punkt)
Karvadest kiskumine jõulisel massaažil teeb haiget. Palju.

"Sellepärast ma raseeringi, sest muidu oleks liiga valus," Levi Lepheimer.
"Kui oled karvane, peab rohkem õli kasutama. Sa ei taha end tunda õlitatud seana," Giro d'Italia võitja Andy Hampsten.
"Raseeritud jalgade puhul tundub massaaž meeldivam, kuid sügavamal lihastasandil pole vahet. Saavutab sama tulemuse nii raseeritud kui raseerimata jalgadel. Töötan ratturitega aastaläbi ja isegi profid on talvel karvased," massažiterapeut Chris Grauch.

3. Haavad paranevad lihtsamini ja kiiremini.

Kukkumistest saadud haavad paranevad tõhusamalt, sest karvad ei kogu mustust, kärnad saab lihtsamini kätte ja sidemeid on lihtsam vahetada.

"Arvasin alati, et kukkumishaavad on peamine põhjus. Kui sa asfaldil libised, kaotad suured pinnad oma nahast. Karvad koguvad mustust ja sidemeid eemaldada pole ka kuigi lõbus," Phinney.
"Samuti jääb nii kinesioteip paremini peale, paljud ratturid kasutavad seda," Horgan-Kobelski.

4. Näeb parem välja ja annab parema enesetunde.
Lihased joonistuvad paremini välja. Mida paremas vormis sa end tunned, seda kiiremini sõidad.
"Absoluutselt. Peas tekitab raseerimine tunde, et oled kiirem. Ma raseerin alati enne eraldistardietappi. Sa tunned siis tuult ümber oma jalgade voogamas," profirattur Chris Horner.
Naistele meeldivad siledasäärsed mehed.
"Kui mu abikaasa Jeremy Hogan-Kobelski lõpetab profisportlase karjääri, tahan, et ta edasi raseeriks. Samas, ma olen ise ka rattur. Enamus naissoost ilmselt jääb minuga eriarvamusele," profimägirattur Heather Irmiger.

5. See on traditsioon.
Jalgadelt karvkatte kaotamine näitab, et oled pühendunud tõelise ratturi elule ja austad selle traditsioone. Tõsisele grupisõidule karvaste jalgadega ilmumine on nagu kirikus lühikeste pükste kandmine.

"Raseerimine on märk sellest, et oled rattur," Horgan-Kobelski.
"See oli moes ajal, kui mina võistlesin, ja on moes praegu. Tõeline rattur raseerib jalgu," Phinney.

Miks mulle meeldis Salou, Hispaania?

Mitte, et mulle Lõuna-Prantsusmaal ei meeldinud. Monaco-Nice-Cannes, kevad tuli ju taaskord mõned nädalad varem. EI-Gardening crew oli väga külalislahke ja Erik viitsis meiega ringi sõita. 

Prantsusmaal sai esimene põhi alla laotud ja liikusin edasi Salousse. Pean siinkohal ausalt tunnistama, et nii puhast Hispaania piirkonda pole ma veel näinud. Tõsiselt, majad olid uued, teed olid uued, rand oli liivane, tee ääred olid prahist puhtad. 

Iga lõunalaagri peavalu - ujumine, oli siin imelihtne. Ujula oli madala kasutusega. Enamikud treeningud mõnulesin üksinda rajal. Esimesel külastusel surusin ühe kohaliku õigele raja poolele. Viimasest intsidendist tekkis korra kerge ärevus, mille valvetreenerid maha rahustasid. Õigus oli seekord suurema ja tugevama poolel. Basseini ääres olid kaks sauna, Soome- ja aurusaun, kohalik jätkas treeningut saunas. 

Rattarajad olid nagu ikka, variante jagus. Sai mäkke ja sai mäest alla. Oli testimise päevi, oli rattaga jalutamist. Endast tugevamatega on alati hea trenni teha. Paaril korral pidin ennast ikka kokku võtma :) Grete muretses selle eest, et naiste klassist välja ei saaks. Salumäe muretses selle eest, et Seenior2 klassist välja ei saaks. Kristen hingas niikuinii koguaeg läbi nina! 

Jooksmise koha pealt pidanuks elama rohkem sisemaal, seal olid silma järgi radadega metsad. Jooksus testis mind ainult mu Garmin 910XT. Samas mööda ranna äärt jooksis lõputu rada... 

Kuid kokkuvõtlikult olen hetkel veidi kehva. Enne laagrit sõidetud Suusahunt andis küll hea aeroobse alguse, kuid laagri esimene nädal olin veel kergelt väsinud. 3-4 tunniseid treeninguid sai teha küll ühe pudeli ja ühe banaaniga, kuid värskus puudus. Hiljem seis paranes! Hispaanias sain oma laagri max pulsi kätte, nii nagu iga aasta. Ujumises 15X100, 10X200 ja 5X300 reziimid olid täiesti ujutavad. Jooksu tempokamad 1 km lõigud jäid ilusti sinna 3:30 juurde. Kõik oli nagu olemas. Paar päeva põdesin mingi imeliku kõhuviirust, mis korraks tõmbas tühjaks, aga päeva-kahega olin tagasi. 

Jõudsin tagasi koju ja korras. Sisuliselt nädal aega olin haige. Võib olla oligi hea, sain välja puhata. Kõrvemaa jooksul tegin sisuliselt oma esimese välitreeningu Eestis. Enne seda olin käinud vaid saalis ja suplemas. Alles nüüd tunnen, et keha tahab jälle koormusi. 

Tartu Jooksumaraton on 10 päeva pärast ja suuri eesmärke sinna ei sea. Vaatan päev haaval, kuidas kohanemine toimub... 

Pärast Tartu Jooksumaratoni olen stardis Filter Temposõidu karikal. Kuid kuna pole see aasta veel Plasma selga saanud ja kehaline seisund on hetkel küsitav, siis tuleb nagu tuleb :)