Laager tehtud, aeg lendas sama kiiresti kui mu uus Foil. Ei mäletagi, millal viimati selline laager oli, kus polnud kordagi vihma ega külma. Igasugused põlved ja sääred jäid kohvrisse. Viisakusest oli vest vahel kaasas. Ilusad ilmad, ilusad mäed, variatsioon tugevaid, kellega koos veerema minna.... ideaalne kombo, kuidas end kahe nädalaga kasti sõita!
Intervall hüpoksia kohapealt on tunded sellised, et oleks pidanud veidike rohkem taastumisaega jätma kuuri ja laagri vahele. Esimene nädal oli selline veidi kahtlane, pulss ei tahtnud väga reageerida. Teine nädal oli juba parem. Vajadusel sai pulsi üle 170, pingutus oli mugav ja taastumine kiire.
Laagris sai oma lihastel silma peal hoida, Aleko Peipsi koos kahe müotonomeetriga tegid igal hommikul mõõtmised, mis andsid vihjeid päevasteks tegevusteks ja reaalse tagasiside, kui augus Sa tegelikult oled. Ütleme nii, et tunne oli tihti vägagi petlik.
Oleksin ma masinat rohkem kuulanud, oleks üks väike trauma ka olemata olnud. Esimesel nädalal läks hüppeliigese kõõlus veidi paiste, õnneks piisas paarist päevast, et see ära kaotada. Hetkel on kaebused minevik.
Edasise osas on plaan teha üks tugev jooks Kõrvemaa Kevadjooksul (16 km). Muus osas on lahtine, võimalik et osalen Pärnu duatlonil, Kuusalu Filtril ja Tartu Jooksumaratonil.
No comments:
Post a Comment