Thursday, April 23, 2015

Portugal 2015, kolm nädalat puhkust!

Veel enne kui võistlushooaja käima tõmban, kirjutan Teile natukene, kuidas sujus mu lõunalaager. Seekord laagerdasin Portugalis, 11 päeva Monte Gordos ja 11 päeva Albufeiras. Esimene vaatus toimus koos Treeningpartneri jooksjatega ning teine vaatus koos Hawaii Expressi ratturitega. Kokku sai ennast liigutatud ~80 h, enamus rattal, teisalt joostes ja ujuma jõudsin viiel korral.


Statistika pole kunagi midagi reaalset peegeldunud, seega räägin pigem, mis tegelikult toimus. Portugalis oli äge ja ma ei saa aru, kuidas ma sinna varem pole jõudnud. Saan täiesti aru, miks Eesti Kergejõustik käib just Portugalis. Tavaliselt olen harjunud jooksma kuskil ranna äärsel betoonil või asfaldil, seekord siis üleval pildid oleval maastikul. Variatsioone on meeletult! Tõusud, langused, pehmel pinnal, kruusakal, liivas jne jne. Hea meelega lähed jooksma :)

Monte Gordo oli maastiku koha pealt parem kui Albufeira, kuid suures plaanis polnud vahet.


Kuna ajavahe Eestiga oli 2 h, siis tuli uni tavaliselt juba 21:30-22:00 ja silm läks lahti ~7:00. Tundus täiesti loogiline hetk, et minna hommikusele jooksuotsale ja siis kerge suplus ookeanis. Tugevalt soolane ~15 kraadine vesi äratas lõplikult ja tegi lihastele pai.

Esimesed ratta kilomeetrid tulid orienteerudes ja ümbrust avastades. Põhiteed olid aukus ja tiheda, suhteliselt närvilise liiklusega. Õnneks pidi neid kasutama vaid ~ 5 km. Edasi keerasid juba sisemaale, kus ootasid ees mäed. Need mäed olid sellised mõnusad, 400-600 m merepinnast, lähiümbruse kõrgeim tipp oli ~800 m. Mõned kilomeetrid ronid ja siis taas laskud, nagu Otepää aga korda kolm. Alustamiseks kõige õigem maastik üldse!

Ärge nüüd arvake, et seal kerge oli. Vajadusel said ~120 km treeninguga ~2000 tõusumeetrit. Lihtsalt see kõik kogunes kuidagi mugavamalt ja mõnusamalt. Loodist väljas tõuse nagu polnudki. Enamus kohtadel sai sõita eest suurega jõutrenni.

Lõpetuseks nüüd ujumisest, ookean seda tegevust oma vee temperatuuri tõttu väga ei toetanud. Kohalikud ujulad oli korralikud 25 m, koos sauna ja mullikaga. Viimases pidi kandma ujumismütsi, mis oli natuke naljakas aga elus peabki naeru olema. Ujulasse pääsemiseks pidi täitma ankeedi ja ID kaardi koopia. Pääse ise maksis 1,85 € jah ma ei eksi, see maksis alla kahe euro. Põhimõtteliselt sai vajadusel minna kasvõi sauna ja mullitama õhtul sellise raha eest.

Albufeira ujulasse pääse oli ka ~2 €, kuid nõudis hooaja registreerimist 7 € ja krediidi laadimist (miinimum 5 €), seega seal läks ujumine veidi kallimaks. Suures plaanis siiski odav ujumine, kui kõik kokku arvutada.


Päevad planeerisin vaheldusrikkalt, üksi päev oma ülesehituselt ei kordunud. Täis puhkepäevi ma ei teinud. Puhkepäev oli tavaliselt rattavaba päev, mille sisustasin ujumise ja jooksmisega. Mahu mõttes väike, keha mõttes uus ärritus. 

Midagi muud erilist ei tookski välja. Kõik sujus ideaalselt ja kõik planeeritu sai tehtud täismahus. Keha pidas vastu ja kui kuskilt kipitama hakkas, siis aitas hädast välja Timo Müür (Sports Therapy Massaaž)


Tulin koju, puhkasin paar päeva ja käisin Vomaxis koormustestil. Poleks uskunud, et 32 aastasena suudan veel esile kutsuda selliseid muutusi oma kehas ja saavutusvõimes. Mõned rekordid sai purustatud ja täis roheline tuli on hooajale antud. 

Järgmised stardid: Kõrvemaa Jooks; Vooremäe Estonian Cup, Kuusalu Rattaralli ja Tartu Jooksumaraton. Sisuliselt on plaan nagu iga aasta: ratta ja jooksuvõistlustega hoogu koguda ja vormi jõuda Valga EMV poolpikas triatlonis. Edasised stardid mai-juuni kuus veel lahtised ja hooaja mõttes veel kõike ära ei räägiks... 

No comments:

Post a Comment