Roosi!

Kauaoodatud, kaunikene! Mu 2010 hooaja püss/lennuk/vokk/armuke on lõpuks minuni jõudnud. Oleme terve nädalavahetuse mõnusalt aega veetnud, kokku üle 6 h!

Kui nüüd kõik algusest peale ära rääkida, siis pean alustama laupäeva hommikust kui ma sõitsin Pirita Hawaiisse ja Teda esimest korda silmasin. Edasist tegevust võib vabalt võrrelda uue naisega kohtumisega, temaga vesteldes, teda tundma õppides, kergelt korrigeerides, kergelt ennast korrigeerides... kõik vaid nende ühiste joovastushetkede nimel! Mis võtab küll aega aga on seda kuhjaga väärt :)

Kohe läksid vahetusse vändad, originaali 175 mm asemele asetati 180 mm. Mille otstesse Time pedaalid. Kaks valget disaini-laksu toetavat pudelikorvi. Esimene veeremine lõppes suhteliselt kiirelt, sadulapost liiga kõrge ja vajas maha saagimist. Integreeritud raamide rõõmud. Hawaii mehannide poolt kiire tegevus ja 7 mm carbonit maas. Edasi juba lenksu seadistus: madalamaks, mugavamaks, ökonoomsemaks... Aeropulkadelt sammuti carbon jupid maha, et püsti sõites põlvedel ruumi oleks.

Edasine oli juba kraadide, nurkade ja millimeetrite seadistamine. Pakid ennast asendisse, hoiad 40+ km/h ja vaatad, mis haiget tegema hakkab. Vastavalt piirkonnale korrigeerid asendit ja joovastus tuleb aina lähemale. Ütleme ausalt, ma pole nii kiirelt veel kellegagi nii head klappi saanud :)

Suured tänud Pirita Hawaii meestele, Urmasele, Urmase sõbrale, Helgorile, Jussile...

Ahja, nimeks sai ta esialgu Roosi! Tõenäoliselt kaunistame teda veel ühe sidekriipsuga ning ka teise nimega.