Pikkus ~4 cm, läbimõõt ~0,5 cm, sügavus ~1 cm. Väliselt nähtamatu, sisenemis haav kinni kasvanud, otsapidi väikse varba kõõluses.
9 päeva liikusin ringi. Kord oli rahuldav, kord ei saanud üldse peale astuda. Pidev NSAID ja külm hoidsid põletiku ja turse eemal, kuid vöörkeha see eriliselt ei eemaldanud. Lõpuks loobusin lonkamisest ja otsustasin dr. Mart Kull vastuvõtule minna, kus tehti ultraheli uuring. Täiesti võhik oleks sellel pildil võõrkeha leidnud. Enamus ekraani oli seda täis. Great!
Mis siis edasi? Kas laseme välja mädaneda või amputeerime? Punkteerisin juba markeriga põlve alla joont, kust maalt võiks selle jala maha võtta. Õnneks leidus EMOs üks korralik kirurgia resident, nime olen unustanud, kes asja kiirelt ja professionaalselt käsile võttis.
Tekitati kiire OPi saal, sain taaskord kogu protseduuri kõige valusaima süsti, õilis tunne. Skalpelliga väga viisakas ~2 cm lõige ja tangidega eemaldati "pind". Sidumine, Facebook status update, kuid jalale enam astuda ei saanud. Ühel jalal autoni, siis kolmandale korrusele ja põhimõtteliselt paariks järgmiseks päevaks jäingi sinna.
Sisuliselt 3-4 päeva olin kodune. Toetudes igale poole mujale kui labajalale. Tunned kuidas jalalihased konkreetselt atrofeeruvad. Säär kisub paar korda päevas valest liigutusmustrist krampi. Lamamisest tekivad lamatised ja seljavalu.
OK, OK, esimesed 1-2 päeva oli päris lux elu. Ei saanud mitte midagi teha. Olin teiste inimeste meelevallas :) siis juba vaikselt sain ja avastasin, millises vanglas ma tegelikult elan. Kuhugi minna ei saa, trenni teha ei saa, und ei ole, isu ei ole. 4-5ndal päeval sain kodust välja. Automaatkastiga auto oli esimest korda eluks vajalik.
Nädal pärast OPi hakkas kõndimine juba välja tulema, aga tunne talla all oli suhteliselt ebameeldiv. Õnneks ei läinud haav halvaks, mäda ei voolanud, hoidsin puhtust. Hetkel piirdun vaid plaastritega. Sidemed olen nüüdseks ära põletanud.
Kogu selle tulemusena jookseb mul neljas nädal, kus ma pole sisuliselt ennast liigutanud. Eesti Triatloni karikasarja liidrikoht on läinud ja võidust võin suu puhtaks pühkida. Edasi nüüd vaatame paari järgmise päeva pealt, kas teeme nädalavahetusel elu huvitavaks või mitte :)
No comments:
Post a Comment