Jaanuar-veebruar 2015

Kevad on käes ja veel enne, kui ma laagrisse sõidan, oleks kena Teile kirjutada, kuidas suusahooaeg läks. Pikka juttu sellel teemal ei tule, kuna pole, millest kirjutada. Olin jaanuari alguses suhteliselt mõnusas vormis ja valmis suusamaratonideks. Sõitsin kaheks nädalaks puhkusele ja sain seal ühel ilusal päeval endale kohaliku bakteri, kes hakkas mu seedetraktis elutsema. Saime esialgu ilusti läbi, ta väga ei seganud mind. Piiras vahel lihtsalt mu toitumisharjumusi! Märkamatult vajusin alatoitumusse ja siis läksid asjad kehvemaks. 

Ühel õhtul enam väga jalgu alla ei saanud, vist oli palavik ja õhtu lõppes kohalikus kliinikus. Seal turgutati mind üles, kuid päris terveks sain alles kodus, kus külm-mõnus-värske õhk kõik bakterid tappis ning kodumaine toekas toit mind taas täis laadis. 

Kahe-nädalane puhkus muutus tegelikult kolme-nädalaseks treeningpausiks. Järgmised kaks nädalat kodus oli tegemist, et end taas liikuma saada. Süda ei jaksanud ja lihased ei jõudnud. Tunne taastus vast kolmandaks nädalaks, kus hakkasin taas liikuma. Tartu Maraton oli teistel selleks ajaks juba sõidetud ja võimalus oli sõita Kõrvemaa suusamaratoni.

2009 a 2:09:32 31.koht

2010 a 2:00:32 35. koht

2011 a 1:51:17 40. koht

2012 a. 1:58:07 50. koht

2013 a kergelt tõbisena läbisin distantsi

2014 a ei startinud

2015 a 2:01:41 39. koht

Statistika väga midagi ei ütle, koha mõttes sõitsin oma taseme taas välja. Aja koha pealt polnud need lume- ja libisemisolud vist kõige paremad.

Esimene suusavõistlus ja viimast korda suusad all. Midagi erilist võistlusest kirjutada polegi, oma sõit. Esimene ring oli raskem, teisel ringil läks enesetunne järjest paremaks. Määrisin suusad sisse ja puhastasin ratta ära. Suusahooaeg algas küll ilusti Soomes, kuid lõppes suht kurvalt Eestis. 

Sõidan u 10 päeva pärast Portugali laagrisse ja jään sinna kolmeks nädalaks. Peale haiguse läbi põdemist võtsin ette ka lühikese Intervall Hüpoksia kuuri. Käisin kokku 10X, alustasin kõrgemalt kui esimene kord ja tegin senikaua, kuni enesetunne läks heaks. Jätsin u 10-päevase taastumise enne laagrit, et Portugalis saaks juba täie hooga alustada. 

Järgmine postitus tuleb tõenäoliselt juba laagrist! Mõned ilusamad pildid Taist: 

Intervall Hüpoksia 2015

Läbisin hooaja ettevalmistuse toetuseks Intervall Hüpoksiat baaskuuri vahemikus 9.dets - 11.jaan. Tahtsin, et kuuri ajal ei esineks segavaid faktoreid, mis sunniks mind kuuri muutma või lõpetama, sellepärast ka selline ajastus - rohkem kui kaks kuud enne lõunalaagrit, ning parajalt enne suusamaratone. Kokku käisin 18 korda ja jõudsin maksimaalsetele kõrgustele, hapniku õhus 8-9 %.

Käisin maski all 2-3 päeva järjest ja siis puhkasin 1-2 päeva. Pikemat puhkust ei lubanud, kuna tundsin, et nii hakkan ära vajuma ja pean uuesti madalamalt alustama. Samas pidevalt hindasin, et oleksin järgmiseks mikrotsükli alguseks puhanud. Hüpoksias kulunud aeg läks kirja ka treeningpäevikusse, mis andis omakorda infot kehale mõjuvast koormusest. 

Suures plaanis jagaksin kuuri kolmeks. Esimene kolmandik oli sissejuhatav, kus keha kohanes koormusega ja leidsin enda jaoks parima ajastuse, millal maski all käia. Jätsin seekord treeningute ja hüpoksia vahele võimalikult pika aja. Näiteks, kui hommikul hüpoksias käisin, siis alles õhtul läksin trenni ja vastupidi. Jättes nii pika aja taastumiseks, kurnates keha pehmemalt.

Teist kolmandiku nimetaksin ma naudinguks! Enesetunne läks väga heaks, nii maski all, kui ka hiljem treeningutel. Tekkis uus, sügavam, efektiivsem hingamine. Pulsid kukkusid. Suutsin suusatada 2-3 tundi järjest, tõusudel väsimatult tööd teha ja seda kõike ~120 keskmise pulsiga. Olin väga heas vormis! Tuleviku mõttes on hea teada, millal heaks lähen, et seda võistluste mõttes ära kasutada. 

Viimane kolmandik, kus simuleeritud kõrgused hakkasid 6000 m peale jõudma, läks olemine ka vastavalt hõredamaks. Talusin koormust hästi, oluliselt paremini kui eelmine aasta, kuid suures plaanis hakkasin väsima. Sellest vaatamata pidas organism vastu ja sain kuuri ilusti lõpuni teha. 

Peale kuuri lõppu võtsin aja maha ja puhkasin. Esimene tsükkel tehtud, esimene jõud ja maht on seeditud. Olen valmis teiseks vaatuseks :)

Lisainfo www.sportingmed.ee 

Suusalainel, detsember 2014

Lubasin viimati, et järgmine postitus tuleb lumelt ja suuskadelt. Kahjuks polnud meil Soomes internetti, seega postitus tuleb siiski asfaldilt ja tossudes.

Läinud on edukalt, regulaarne CrossFit ja seda vahetevahel toetav individuaalne jõusaal on hästi mõjunud. Novembri teises pooles hakkasin vaikselt aeroobsele treeningule mõtlema, jõudsin juba ujuma ja jooksma. Tahtsin enne lumelaagrit mingigi tunde sisse saada. Novembri viimastest päevadest kuni detsembri alguseni viibisin siis oma elu esimesel lumelaagris Soomes, Luostol/ Pühal. 

Aastaid olen planeerinud, et võiks novembris lumele sõita ja oma suusaliikumist veidi varem alustada. Seekord sai see siis tehtud tänu Taavi Kaivule! Kuus päeva lumel, kokku üle 200 km suuska ja mõned kümned jooksukilomeetrid. Esialgu oli oodatult väsitav 2+ h treeninguid libistada, aga paari päevaga jõudsin 50 km treeninguni, mis kujunes kergemaks kui esimesed päevad. 

Lund oli esialgu vähe, kohati pidi tundra-muru-lapikeste vahel rada otsima, aga viimastel päevadel juba pigem liiga palju. Suusanina kadus lume sisse ära ja treening kujunes EKEks, kus laskumisi pidi kaasa aitama. Kõik see ilus sai aga kiirelt läbi ja järgmisteks aastateks peab kaaluma pikemat laagrit. 

Nüüd, kus aeroobsele baasile on antud kick-start ja jõutreeningutega jätkan kuni jaan keskpaigani, otsustasin, et alustan ka 2015 hooaja Intervall Hüpoksiaga. Kuna eelmise talve-kevade baaskuur jäi lahjaks ja jättis liiga väikse taastumisaja enne esimesi starte, siis see aasta alustan varem.

Plaanis on kuni jaan keskpaigani hüpoksiast baas alla saada, siis puhata ja esimene "lõvi" välja lasta Tartu Maratonil. Kuna 2015 aastal on Neliküritusest saanud Kuubik, siis eesmärk seal edukalt esineda seda suurem. Tuleb kahel jooksul oma tavapärane tulemus teha, loota edukale suusahooajale ja viimaseks siis heale grupisõidutaktikale. 

Hüpoksiast veel nii palju, et kuna baasi tekitan dets-jaan kuus, siis tõenäoliselt tulevad pisemad kuurid enne kevadlaagrit ja hooajal vastavalt vajadusele. Nii on hooajal käimine ohutum ja saan hetkel rahulikult, pikalt ja muretult seal käi
a. Hetkel on Tartu Maratonini veel piisavalt (2 kuud) aega, seega taastumisaega piisavalt. 

Suusast veel nii palju, et plaani olen võtnud: 1.veeb Tamsalu-Neeruti (vaba); 7.veeb Alutaguse (klassika); 15.veeb Tartu Maraton (klassika); 21.veeb Kõrvemaa Neliku (vaba). Esimene start siis sissejuhatuseks, teine TM soojenduseks ja kahel viimasel tuleb tulemusele minna. 

September-Oktoober

Hoiame see aasta sama joont lõpuni välja. Postitame mõtteid ja tegusi nädalaid peale nende esinemist. Alles nüüd, kus hakkan vaatama 2015 hooajale, olen leidnud aja. Ühesõnaga kirjutan, kuidas selle hooaja viimased stardid läksid. 

Alustan SEB Tallinna Maratoniga, minu jaoks siis poolmaraton ja enne Tartu Linnamaratoni viimase korraliku testiga. Olin triatlonid selleks aastaks selja taha jätnud ja keskendusin jooksu ja rattale. Kui nüüd aus olla, siis pole sisuliselt viimased kaks kuud regulaarselt basseini jõudnud. Õnneks saab ujumine siit vaid paremaks minna :) 

Jooks ise oli suhteliselt igav ja kella vastu võitlus. Alguses olin esimeste naistega samas pundis, kuid see lagunes juba enne Kadriorgu. Seejärel ei leidnudki endale parajat partnerit ja jätkasin üksi. Ärge nüüd valesti aru saage, ma ei jooksnud pundist minema, vaid jäin sinna kuskile keskele. Poolel maal oli tunne veel suht ok, mis tekitas kerge hirmu, et äkki peaks lähiajal mingi energia-laksu sisse võtma. Kannatasin selle mõttega veel kuni Pirita teeni. Siiamaani olin liikunud vaid vee ja spordijoogi peal. 

Võtsin geeli 6-7 km enne lõppu ja arvan siiani, et see oli viga. Peale seda kadus kerivus, jalad läksid kangeks ja pidi esmakordselt tahtejõu peal jooksma. Õnneks asi paranes Vanalinna jõudes ja sealt edasi sain mõelda vaid sellele, kuidas ma eesolijaid ownima hakkan. Tõusingi viimastel km kolmandaks naiseks ja "poodium" oligi saavutatud :) 

Aeg 1:17:00 oli natukene kehvem, kui ma lootsin, aga üldjoontes korralik stabiilne jooks! Viimased poolmaratonid on mul lõppenud 6 km enne finishit, seekord siis mitte. 

Nädal kiiret taastumist rattasadulas ja olingi Tartu Rattamaratoniks valmis. Võistlus ise kujunes eelmise aasta copy-paste võistluseks. Alguses oli raske, asfaldil jäi sisuliselt minust vahe sisse, aga õnneks veeresime kõik laskumisel järgi. Edasine oli juba pidev positsiooni parandamine ja kuidagi läbi ime leidsin end mingi hetk pundist, kes võitles kohtadele 76 ja edasi. 

Tundsin, et olen õiges kohas ja väga enam punnitama ei hakanud. Taastunud ja tankinud, kuskil distantsi keskmisel kolmandikul, läks pundi liikumine eriti leboks. Ei saanudki lõpuni aru, miks nii rahulikult võeti. Võibolla oodati viimast vaatust Palust-Elvasse. Ühesõnaga keegi väga tõmmata ei tahtnud ja kuna ma ise kartsin, et saan ka alates teisest tunnist otsa, siis vaatasin olukorda kõrvalt. 

Nagu arvata oli, siis Palust tempo tõusis ja edasine oli juba jõuad või sured! Paaril korral olin liiga lähedal, et hüüda Lenna kuldsed sõnad - "mina jäääään!". Viimne kord, kui pidin endast kõik välja pigistama, oli peale seda viimast põksu, kus üleval keeratakse paremale, viimastele kilomeetritele. Arvatavasti tegin seal oma lõpuspurdi ära ja edasi kõõksusin pundi sabas. Lõpuks mind enam polnud ja sellest on kahju, kuna TOP100 oli realiseerimise küsimus. 

Hiljem tulemusi lapates leidsin, et u 3 min enne meid oli liikunud ka üks mõnus punt, kuhu ma järgmine aasta tahan kindlasti kuuluda. Siinkohal mainingi ära, et 2015 tuleb minu jaoks rattahooaeg, kus põhirõhk läheb rattavõistlustele. Sellest lähemalt siis, kui asjad selged...

TRMi järgselt kuulutasin rattahooaja lõppenuks. Jäänud oli veel jooks ja Tartu Linnamaraton! Ei saaks öelda, et enesekindlus oleks väga laes olnud. Jagada treeningud mitme ala vahel ja siis loota, et oled ühes neist hea, on naiivne. Arvutasin, et Tallinnas joostud poolmaraton X2 + 10 min on reaalne eesmärk ja selle plaaniga ma ka starti läksin - 2:45 ja alla!

Enda plaanid paigas, hakkasin Sigridi pärast muretsema. Temake läks oma esimesele maratonile ja olles oma elu parimas jooksuvormis, vajas ta pidevat vaimset tuge, et see on kõigest jooks, mis kestab natukene kauem, kui muidu :) ei kahelnud tema edukas esinemises kordagi. Ilusate piltidega, stabiilne, ühtlane jooks - 4:09:59! Täitis oma treeneri poolt pandud plaani.

10 min enne starti (by Ann)

Minu jooks oli see maraton kõige üksildasem võistlus mu elus! Sõpruse silla all, 2-3 km stardist, jooksin juba üksi. 8 meest olid eest ära libisenud, nende tempo ei vastanud minu plaanidele ja minu tempo ei vastanud tagumistele. Mõnesmõttes kurb! Olen nüüd jooksnud Tallinnas kaks maratoni, Tartus kaks maratoni ja mulle vist vaikselt aitab. Kui võrdlen jooksuvõistlusi ja rattavõistlusi, näiteks selle aasta Tartu Linnamaraton ja Tartu Rattamaraton, siis esimene on sisuliselt kontrollitud treening kellaga ja teine on non-stop action ja emotsioon. Siinkohal ei pea kaua mõtlema, kumma kasuks ma järgmine aasta pigem kaldun.

Vahepeal tekkis mõte, et ootan tagumised järele, aga kuna liikusin ilusti graafikus, siis ei tahtnud seda rikkuda. Läksin starti plaaniga, et 10ndal km otsustan, mis teen. Juhul kui siis kõik korras, siis jätkan võiduka lõpuni. Olin 10 km peal u 38 min ja tagasi teed enam polnud. Tartu üles-alla rada sobis mulle ja olin poolmaratoni joonel 1:21ga. Enesetunne sealjuures täitsa ok ja siis hakkasin tooma võrdlusi, kuidas ma ennast vahel triatlonitel tunnen, kui pean 10-21 km jooksma. Pfffff.... easy peasy! 

Esimesed kangus hetked tulid siis, kui nad tulema pidid, kuskil seal 32-33ndal km. Kuna olin ca 2 min varus, siis väga ei põdenud. Viimastel kilomeetritel õnnestus mul veel tõusta kaks kohta, kuid ma ei peaks seda väga suureks saavutuseks, kui konkurent enam ei võistle väga. Toomemägi kustutas mu edu erilise kiirusega ja korraks tekkis isegi paanika, et ei saagi alla 2:45. Õnneks tuli enne finish ja nii see hooaeg lõppes! 

Kokkuvõttes oli 2014 üks viimaste aastate parim hooaeg, kus alguses ei saanud nagu minema, aga pärast ei saanud enam pidama. Tähtis oli see, et tervis oli korras ja keha pidas vastu. Suuri pettumusi polnud, kõik mis suurelt plaani võeti, sai ka suurelt tehtud. Tundsin üle pika aja rahuldust ja kergendust. Võisin südame rahuga puhkuse välja võtta. Midagi ei kripeldanud. Tihti otsin hooaja lõpus veel viimaseid starte, et hea tundega lõpetada. Tihti seda head tunnet ei tulegi. Seejärel jätkad kohe suure tuhinaga treeningutega, unustades puhkuse üldse ära...

See aasta olen sisuliselt siiamaani (nov algus) puhanud! Esimesed nädalad ei teinud midagi, siis hakkasin käima jõusaalis ja CrossFitis http://www.crossfitim.com viimane on mulle eriti hästi mõjunud. Sealsed tegevused on hoopis teine maailm, millega ma siiamaani tegelenud olen. "Kehal on iga aasta uut ärritust vaja!" CrossFit on see aasta see ärritus!

Vaikselt olen hakanud käima jooksmas (sõrkimas), ujumas (suplemas) ja ratast sõitmas (veeremas). Võite arvata, kuidas mu keha ennast tunneb, kui on 5 nädalat aeroobsest tööst eemal olnud ja tegelenud vaid jõutreeninguga. I feel like s**t! Aga siit saab vaid paremaks minna :)

Edasised plaanid näevad mul ette elu esimest lumelaagrit Soomes, Luostol. Sõidan sinna u kahe nädala pärast. Pean mootorile taas tööd andma, et seal mitte väga häbisse jääda. Jõusaali ja CrossFitiga jätkan kindlasti kuni uue aastani. Järgmine aasta tuleb siis pigem ratta aasta, seega enamus treeningud toimuvad selle eesmärgi nimel!

Järgmised sissekanded lumelt ja suuskadelt :)

Intervall Hüpoksia 2014

Olen Teile ühe postituse juba hooaja algusest võlgu. Kuid polnud enne nagu midagi konkreetset sellel teemal jutustada. Nüüd, kus on jäänud vaid viimane vaatus, Tartu Jooksumaraton, on pilt selge. Allolev jutt on siis Intevall Hüpoksiast ja kuidas see hooajal mu tulemusi mõjutas. 

Esimese põhjaladumise kuuri tegin märtsis, vahetult enne lõunalaagrit aprilli alguses. Käisin kokku 13 X, plaanis oli käia vähemalt 15, kuid ajapuuduses pidin mõnedest kordadest loobuma. Vaatamata sellele, et kuur oleks võinud olla pikem, oli tulemusi tunda suht esimesel nädalal. Mida järgmine aasta kindlasti teisiti teen, on kuuri ajastamine. Seekord läksin paar päeva pärast kuuri lõppu laagrisse, taastumiseks jätsin minimaalselt aega. Viimane omakorda mõjutas laagri esimest nädalat, kus oli parajalt väsimust. Uuel aastal plaanin baaskuuri algust juba veebruari kuus. Arvatavasti sõidan Tartu Maratoni ära, taastun ja alustan. Sellisel juhul on mul piisavalt aega kõik korrad ära käia (15-20 X) ja jääb veel aega taastumiseks enne lõunalaagrit. 

Tõenäoliselt oli kuuri ja laagri koosmõjul ka hooaja esimesed stardid konarlikud. Värskust ei olnud ja õige liikumine tekkiski alles juuni alguses. 

Hooaja sees tegin kaks ~5 X ärritus kuuri. Esimesel korral enne Valga EMV juuni keskel ja teine kord enne TriSmile Triathloni juuli lõpus. Mõlemal korral sarnane tulemus. Langetasin treeningkoormusi ja valisin pigem Intervall Hüpoksia vormile viimase lihvi andmiseks. Võistluseks ettevalmistumise korral tuleb järgmine aasta samuti natukene varem alustada, et oleks aega kohaneda. Viimast on aga vahel raske teha, kuna kalender on tihe ja kuuri alustades saabub esialgu positiivne efekt, millele järgneb kerge auk. Juhul kui see langeb stardi päevale, teeb see elu selle päeval raskemaks. 

Vahetult enne TriSmile Triathloni oligi parajalt hirmu, sest tunne oli liiga hea. Õnneks kuulasin oma keha, hulluks ei läinud ja saime Lauriga (Lauri Pank, www.sportingmed.ee ) õigel ajal lõpetatud. Hooaja tipptulemus tuli kindlasti Intervall Hüpoksia toel! 

Ramsau 2013