Laagrist tagasitulek tekitas taaskord palju erinevaid ja vastakaid tundeid seoses sporditegemisega, eluga/ töötamisega Eestis, edasiste plaanidega/ eesmärkidega, elu mõttega... you name it! Mul endiselt räme vajadus life-coach´i järele.
Hõivasin ennast mõneks ajaks tööga ja lükkasin kehakurnamised nädalalõppu. Käisin prof. Haljandi juures teistkordselt oma ujumistehnikat analüüsimas. Üllatusena oli selle väikse ajaga toimunud märgatavad muutused paremuse poole. Jätan siinkohal teise video youtube´i ülesse laadimata. Las jääb, onju!
Oma kuulsama õpilasega (loe: Toomas Luhats) sai ka kolmel korral treenitud. Neljapäeval jooksime ühe tempokama otsa. Laupäeval tegime kodumaapinnal oma selle aasta esimese rattatreeningu ning pühapäeval käisime Nõmme metsas jooksu lihvimas. Pea igal päeval pritsis nostalgiat näkku liigagi palju.
Laupäeval sain enne Luhatsi saabumist paarkümmend km ette kerida. Tiirutasin Pirital, ringrajal, põksutasin Lükati silla tõuse, puhastasin paar korda korralikult kopsud... kõik tundus kuidagi minimalistlik. Kordagi ei olnud raske! Meenus esimene treening Itaalias, kus olid nagu väike poiss kommipoes ning tahtsid kohe kõiki tõuse, sirgeid ja laskumisi korraga võtta. Luhatsiga muutus asi veel chillimaks, vana jõuab sõita väga ilusti. Nagu päris rattur juba... jutt ja suhtumine 5+.
Pühapäevaseks treeninguks valisin kadunud Uno Källe jooksurajad. Meenusid paljud pisiasjad seoses keskkooliga. Uno on mind kõige enam mõjutanud treener! Kuna Luhats on jaanuarist saati suhteliselt järjepidevalt omale põhja ladunud on viimane aeg seda lõhkuma hakata. "Arengu saavutamiseks on pidevalt vaja kehale uus ärritusi"! Erinevaid tehnilisi elemente maastikul, liivas jne.
Aga see selleks! Tallinnas käimine on mul alati selline 5 päevalise programmi surumine 2 päeva sisse. Seekord sain sellega isegi hakkama. Üks nädala kõrghetkedest saabus aga tegelt laup õhtul kui olin sõbral külas ja filosofeerisime taaskord elu mõtte üle. Ütleme nii, et asjad said selgemaks! Tunneli lõpus on taaskord valgus :) Äitähh Sten...
No comments:
Post a Comment