Wednesday, May 14, 2014

Kolm starti nädalas: Jüri-Kuusalu-Otepää-Elva

Reeglina kui keegi küsib, et kas kolm starti nädalas on mõistlik teha, siis saadan ta koju mõtlemis-harjutusi tegema. Ehk siis allolev jutt jääb valdkonda - käituge mu sõnade, mitte mu tegude järgi!

Kõrvemaa jooksul hakkas taaskord aina rohkem ja rohkem tunda andma talla alune munake, mis õhtul täitsa valutama hakkas. Ühesõnaga kolmas aasta jookseb, kui ma lähen oma vasaku tallaga EMOsse ja lahkun sealt ühel jalal. Helistasin ette ja broneerisin aja dr Timo Rahneli vastuvõttu. Timo on see kuldsete kätega tark mees, kellega ma vahel jalgpalli mängude ajal väljakule jooksen. Järgmine kord võib meid halval juhul Aleqoc Areenal näha 31.mai õhtusel U21 mängul. Tulge toetage omasi :) 

Pikka diagnostikat polnud, kerge palpatsioon, süst, skalpell, muna välja, puhastus, loputus, õmblus, side, nägemist. Taaskord valge sidekoeline herneke, seest suhteliselt tühi. No see selleks, selleks aastaks munadest vaba :) 

Edasine oli taaskord kiire taastumine - külmakott, mõned NSAIDid, sidumine. Viie päeva pärast läksin ratta trenni, kuue pärast jooksma, seitsme pärast ujuma. Kerge sunnitus puhkus, mis lõppes kolmapäevase Aerobike esimese etapiga eraldistardis Jüris - 22 km. Kavas oli paarissõit aga kuna olin alles jalad alla saanud, siis läksin üksi. Võistluse esimene kolmandik oli täitsa rahuldav, keskmine jäi napilt alla 40 km/h ja teades, et lõpp on alla tuult, olin suht kindel, et 40+ km/h tuleb ära. Edasi jäin nagu unelema ja veeresin ilma kindla soovita. Lõpuks ärkasin ja suutsin viimased 5-6 km pingutada. Kokku napilt üle 40 km/h keskmine, pulsid 155/ 164. Teine kord Plasma seljas on ikka veel liiga toores. Tegin täna 3 h ja alles viimane tund hakkas asju toimuma :) 

Jõudsin veel teinegi kord pool longates sõrkimas käia, enne kui saabus nädalavahetus. Laupäeval esimene Filtri maanteekarikasari Kuusalus, ca 90 km. Pole kaks aastat grupisõidu võistlustel käinud, veidi põdesin aga lõpuks tuli kõik taas meelde ja ei midagi erilist. Tänud Europark Teet ja Co´le, kes peale korjasid ja ratta tagasi Tallinna toimetasid. Sisuliselt kujunes see mõnusaks tempotreeninguks peapundis. Maha ei jäänud ja ette ei jõudnud ka minna. Pulsid 148/166. Ehk siis mootor nagu oli aga lihased ei tahtnud veel. Tegin kiired 3 km jooksu peale ka. Seejärel liikusin edasi Tartusse. 

Tartus ootas mind juba saun ja järv ja muud taastusvahendid. Esimene ujumine tehtud. Kõik taliujujad võivad siinkohal oma kommentaarid omale jätta. Kutid kellega ma Hawaii laagris ühte majja sattusin olid väga külalislahked ja pakkusid transporditeenuseid. Hommikul olid jalad kergelt kanged aga ei midagi erilist. Hommikuks võitjate pannkoogid ja sõit Otepääle. Jalg andis tunda ainult kurvides, sirgelt joostes oli suht valutu. 

Ega ma reaalselt ju teadsin, et kui kaks nädalat pole sisuliselt korralikku jooksusammu teinud, on lootus heale tulemusele olematu. Millegi pärast pidin ma sellegi poolest alustama nagu ma ikka alustan. Esimesed kolm km alla 3:30. Edasi kuni 16nda km-i kõikus km aeg 3:30-3:50 vahel, olenevalt kuidas rada oli. Tunne oli oluliselt parem kui Kõrvemaal, võiks isegi õelda nauditav. Kui keegi oleks mulle 10 km enne lõppu öelnud, et 3 km pärast on su mäng mängitud, oleks ma naeratanud ja teda õlale patsutanud - "jajah, istu taga ära ja saad finishi pildil mu taustaks olla". 

Kuid siis kadusid jalad, lihtsalt tundetuks ja kangeks. Selliseid asju juhtub vahel pikematel triatlonitel, mitte jooksuvõistlustel. Ühesõnaga oli tegemist, et km aeg püsiks seal 4:30 juures. Pulss kukkus alla 150 ja liikumine oli vaevalisem, kui keskmisel hommikujooksul. Lõplik august välja tulek toimus finishis. Kukkusin ära ca 5 min ja ca 20 kohta. Lõpus keskmine km 3:50, pulsid 158/171. 

Mingisugune restart on toimunud, kuna esmasp-teisip polnud enam nii hull, kui peale Kõrvemaad. Hetkel olen terve ja plaanin järgmist starti Aerobike etapil 21.mai Tabasalus. 

No comments:

Post a Comment