Nädal on jäänud...
Teine päev Vooremäel. Aina mõnusamaks läheb aga sain karistada ka - panin külje maha ja mitte ühel vaid lausa kolmel korral. Neid oleks peaagu neli korda tulnud aga suutsin end käega ühel laskumisel imekombel päästa. Müstika...
Laskun, mõnusalt tilgas, kõik on stabiilne, kiirus tõuseb, kaob vasak jälg, astun tagasi, kaob ära parem, astumisega jään sekund hiljaks ja maandungi juba vasakusse kurvi hange. FAIL! Õnneks polnud kedagi lähedal :)
Laskumine vol.2: rada kaob vahetult enne kurvi ja kõrval on kõvasti sahka sõidetud, rämedalt jääs. Ja olengi märkamatult taaskord küllili. Seal samas kohas suudan ma üks kord veel fail´ida. Kukkumisi tuleb ette ka MK meestel... üldse ei otsi vabandusi :)
Tehnilise poole pealt on tunded endiselt vastuolulised. Tegin 5 X 8,2 km ringil (kokku 20 pikka tõusu). Mõned tõusud sain lõpuni sirge seljaga ülesse... teistel olin sunnitud lõpus ikka kääri jooksma. Lõputu dilemma: hea pidamisega ei libise ja vastupidi! Maratoniks valin pigem libeda suusa!
No comments:
Post a Comment