Lühidalt loeme ürituse korda läinuks. Eesmärgid, mis püstitati, jäid kahjuks täitmata. Polegi nagu midagi või kedagi selles süüdistada, parem ongi! Suusk oli võitjate oma, mees oli hea ja ilm... noh, kes käis, see teab ise ka... vähemalt ei tuisanud!
Start läks mugavalt, isegi nautisin neid paari esimest kilomeetrit. Siis käis peas väike plõks ja tundsin, et nüüd on vaja vajutada kui tahan oma eesmärgid täita. Harimäele jõudes oli selg paaristõugetest lukku-jooksnud ja hakkas tõsiselt juba häirima. Seal sai ka esimene marmelaadi amps sisse võetud ja üllatavalt peale seda vähenes oluliselt ka kangustunne. Võistlusel tarbisin ära 2 pakki marmelaadi ja kaks rulli glükoosi, millest mingi kolmandiku suutsin ma maha pillata. Oma viimase 15 km PowerBar Caffeine Gel´i suutsin ma rajale ära kaotada... ma tahaks seda tagasi saada, see oli mustsõstra oma :) Loomulikult igas TP vähemalt 2-3 topsi jooki!
Kuni neljanda punktini liikusin veel ilusti graafikus, kaotus TOP 100 meestele oli seal ca minut. Pikematel tõusudel isegi nägin neid ees. Liikusin koos 3. ja 4. koha naistega. Aga siis hakkas asi juba raskeks minema. Ühel laskumisel valisin võhikuna äärmise raja, mis mingil hetkel lihtsalt alt ära kadus ja olingi küllili. Suure mehe mured jätkusid. Mäkke sain jõuga, mäest alla sain paaristõugetega aga sirgetele vajusin lumme ja tuju hakkas järjest langema. Vajalikku Gel´i lõpu jaoks mul ka ju enam ei olnud. Joostes oleks kiiremini liikunud. Kohvipeatus tuli ka liiga hilja. Ja nii see kaotus TOP 100le järjest kasvas, finishis täpselt 5 min. Lõpuaeg 3:42:27, koht 132.
Seljahaige-stiilinäide-Palu-TP!
Kuivad riided selga, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi mõmmiga üks pilt, Opera Pizzast 3 perepizzat kaasa ja koju ära. Tänan lõpuks veel oma Maratoni Teami, kes mind nendel viimastel päevadel ja võistlusel toetasid. Ning veel kaasaelajaid raja ääres, sest ma kuulsin ikka mitmes kohas oma nime :)
Aga nüüd võiks juba ratast sõitma hakata...
No comments:
Post a Comment