või peaks ma ültlema DNR (did not race)?
Viimased päevad enne starti ei vihjanud kaugeltki sellele, et nii läheb. Kõik sujus: 100 km temposõit, 1 km tempojooksud, kiirendused, kerge jõusaal, avavee ujumised... joomine, laadimine...
...hommikul isu polnud, paar lusikat pudru jogurtiga ja kohvi oli kõik, mis alla läks. Kõht oli pehme! Jäin võistlustele natukene hiljaks ja ei jõudnud rattaga soojaks sõita. Vaid kerge jooks ning teine keha kergendamine...
Ujumise esimene ring läks rünnates ja Velari ujumismütsi kaotades (toim: viis starti - kaks TriSmile mütsi). Teisel ringil läks Säm vedama, kuid temaga kaasa minna enam ei suutnud. Libistasin lõpuni. See, et ratta alguses korraks raske on ja ei leia seda õiget käiku on normaalne. Esimene ring oli pidev otsimine, isuga sõitmist ei olnud, sellegi poolest saime (Raimoga) Siimu kätte aga enesetunne ei paranenud. Energia sees ei püsinud, jook loksus kõhus. Tõstsid tempot, kilomeetri-kaks jõudsid, reied muutusid tuimaks ja jätkasid veeremisega.
Poolel maal oli selge, et võistlemisest täna midagi välja ei tule. Peale tankimis probleemide tõmbasid tuharad ja alaselg kolmandal ringil krampi. Kuna reied tööd ei teinud, siis võttis tuhar koormuse üle. Neljandale ringile minnes olin peaaegu maha keeramas aga soovisin siiski jooksma minna. Viimase ringi läbisin juba püsti.
Jooksma läksin vaid treeninguna- esimene ring oli selline keskmine, teisel ringil kadusid lihasprobleemid aga energia peale saamine oli endiselt vaevaline. 3,5 tunni peale lõpetasin tööpäeva!
Teed trenni selleks, et suudaksid võistlustel protsessi ja liikumist nautida, endast enamus rajale jätta. Oled rahul ja õnnelik treeningutel, kui suudad raskema/ intensiivsema isuga ära teha. Miinimuprogrammiga distantsi läbimine pole minu jaoks.
Medalikolmikule palju õnne :)
Esmakordsetele soovin edu järgmistel startidel :) :) :)
No comments:
Post a Comment