Ei saa enne järgmist hooaega alustada, kui pole eelmist lõpetanud. 2012 hooaeg lõpetas ennast ise ja tegi seda lausa kaks korda. Esimesest korrast võite lugeda siit. Teisest teen kohe kiire ülevaate.
Peale seda, kui olin Tallinna ja Tartu linnamaratonid läbinud, jäi siiski kripeldama, et nii ei saa ju hooaega lõpetada. Tegin sinna otsa veel Saaremaa Kolme Päeva Jooksu. Viimane näitas, et kiirust pole ja on aeg end kiiremalt liigutama hakata. Tegin kiire arvutuse ja võtsin eesmärgiks teha veel üks viimane tugev pingutus DNB Vana-aasta jooksul. Aega jäi selleks piisavalt ja enesetunne läks aina paremaks. Novembri kuu kohta olin tõenäoliselt elu-vormis.
Viimast kinnitab ka novembri lõpus külge hakanud külmetus, mis ei tahtnud üle minna. Paar nädalat läks aega, et elust taas rõõmu tunda sain. Selleks ajaks oli lumi juba maas ja jooksujalad olid vahetunud suuskade vastu. Märkamatult olid juba Jõulud ja Pekist Priiks Tartu ja Tallinn. Alles seal tundsin, et olen lõplikult haigusest vabanenud ja keha töötab nii nagu peab. Suhteliselt valutud maraton-matkad.
Aastavahetus ja siin ma nüüd olen! Koostan vaikselt 2013 hooaega. 2012 hooaega ma täpselt kokku võtma ei hakka, sest teisel poolel oli liiga palju igast tõrkeid, mis segasid oluliselt mu plaane. Hooaja algus oli hea, kuni mind Püha Loomaaia Rattarallil pikali tõmmati, lugu siin. Paranesin kiirelt, kuid Linz Half-Ironmanil oma tulemust teha ei suutnud. Võtsin intensiivsuse mõneks ajaks maha, mille nahka läksid Tartu Jooksumaraton (23 km) ja Tartu Rattaralli.
Valga Half-Ironman Eesti Meistrivõistlustelt võtsin maksimumi, kuid tundsin endiselt sisemist väsimust. Viimane saatis mind ka Roth Ironman´il. Põhimõtteliselt lõppes sellega minu hooaeg! Kui nüüd seda kõike kokku võtta, siis saab minna ainult paremaks. Toimunud on keskkonna vahetus ja elu muutus.
Minu uue aasta üks lubadusi on, et olen see aasta regulaarsem postitaja :)
No comments:
Post a Comment