TheTriLife.com Camp vol.1

Ei suutnud siinsest ümbrusest piisavalt pilte teha, ning siis neid siia ülesse laadida. Olen täiesti kindel, et see on ilusaim paik, kus ma eales laagerdanud olen. (õppevideo nr.2)



Räägime nüüd parem kuidas mul läinud on. Ütleme nii, et võiks paremini minna. Suutsin endale peale Elva Rattarallit kerge külmetuse külge saada. Põdesin seda paar päeva. Neljap (toim: ära sõitmis päev) hommikul tundsin ennast juba hästi. Kuid reis mõjus mu kehale taaskord rüüstavalt ja olen endiselt kergelt tõbine.

Kurk on hommikuti valus, kuivab. Viimasel pikemal rattatreeningul kaotasin olulise osa oma häälest. Nina on aegajalt umbes. Palavikku pole. Peale reisi olid sääred kergelt turses, õnneks on see nüüd kadunud. Ei kujutagi ette, tõenäoliselt niisama pseudokas ja pingelangusest. Kolib lähiajal välja!

Olen siin iga päev ratast sõitnud, üks ujumine on ka olnud. Täna lähen jooksma. Viimane veeremine oli 5,5 h, 140 km. Ilm on üldiselt ilus olnud kui välja arvata tugev tuul, mis mägede vahel eriti ohtlikult keerutab. Kohe esimesel tunnil oleks maoka pannud. Hakkasin vesti kinni lukustama, lasin käed korraks lahti and hello wind! Nibin-nabin pääsesin. 2002 Alicante laagris ma ei pääsenud, tempel mällu igaveseks. Tuul ei vaibunud, vaid läks vaid hullemaks. Laskumistel keerutas minu ja Roosi jaoks lausa hirmutavalt. Kord oli tunne, et nüüd lähemegi lendu. Kõrged põiad, lapik raam, suur mees!

Ühest vahejuhtumist ka veel. Teisel ratta treeningul, 300 m enne kodu, vahetult peale pikka laskumist (kiirustel 40-60 km/h) läks mul kumm. Minul, kellel ei lähe kunagi kumm! Viimati läks mul kumm 2008 Viitna TRI soojendusel, siis 2008 Lanzarote laagri viimasel veeremisel ning siis 2005 Malaga laagris... vot selline statistika! (kui ma nüüd midagi ei unustanud :)

Korralikud randid olen ka saanud... homme on conditioning ja track treeningud... ehk saan neid leebemaks!

Reisi kokkuvõte...

Sõit Tartu - Malaucene (Lõuna- Prantsusmaa) kujunes raskemaks kui ma arvata oskasin. Võimalik et minu alahindamine tuli Itaalia reisist Pauli ja Mikuga. Viimane sujus nüüd tagasi vaadates libedamalt ja oluliselt väiksema pingutusega. Suur vahe juba selles, et seekord oli meid autos vaid kaks ja mõlemad olime pidevalt roolis.

Sõit algas 23:00 Tartust, Ain oli kettas kuni Riiani. Mina pidasin vastu peaegu Kaunaseni. Ärkasin juba Poolas. Poolas veetsime suurema osa reedest. Uskumatu liiklus, ummikud, teeremondid... tõesti vastik.

Õhtuks olime Saksamaal. Suhteliselt sodid, ainevahetus lukus, kleepekas, U name it! Keerasime Berlini lähedal kiirteelt maha ja sattusime Potsdam´i linna. Eesmärgiks osta puuvilju ja hea õnne korral leida ujula. Teha kiire pesu, kiire suplus ja kiire söök.

Vot just sellisest hoovist leidsimegi suure 50 m ujula, Eesti väikelinnad - tehke järele! Tagasi kiirteele ja nüüd juba 130-140 km/h. Põhimõtteliselt kaugemale 2.-3. rajast polnud tervislik oma nina pista. (õppevideo nr.1)

Nüüd alles hakkas iseloomukas. Mõlemad olime väsinud, ujunud, uimased, kõhud täis. Max 2-3 tunni kaupa liikusime ja juba oli vahetust vaja. Tegin omale Cappucino+Espresso, millest oli abi ehk 40 minutiks. Kukkusin ära u 1-2 vahel öösel. Ain pingutas veel u 1-2 tundi. Frankfurdi juures loobusime ja jäime bensukasse autosse magama. Ärkasime päiksetõusuga 2-3 tundi hiljem. Oli oluliselt kergem aga pikka sõitu siiski ei kannatanud.

Pärast hommikusööki ja Prantsusmaad asi normaliseerus. Enne lõunat jõudsime veel korra ujuma Lorioli linnakesse. Ilm oli vastikult ilus, sooja 28 kraadi.

Kurukuulus Mont Ventoux. Laagripaika alla tunni sõitu jäänud. Kohale jõudsime 14:30 kohaliku aja järgi (Eesti aeg 15:30). Kui nüüd kõik kokku panna: pausid, ujumised, magamine - ca 40 h autos, pea 3000 km.

Tripp-Laager-Võistlus-

Tere,

Täna on viimane tööpäev, viimased Patsiendid, viimane õhtupoolik Eestis... enne puhkust, enne laagrit... 6.juuni juba esimene korralik start! Puhkan see suvi 3 kuud. Saan rahulikult hommikust-õhtuni keha kurnata ja pühenduda mõneks ajaks võistlemisele.

Laagrisse sõidan koos Ain-Alari ja Eveliniga. Sõidame autoga Prantsusmaale, laagerdame seal http://www.thetrilife.com/ Tiimiga ja sealt otse http://www.star-events.cc/site/index.php/de/trstgenews starti. Kodumaal 8.juuni. Sain eile laagri treeningplaani ka teada, meeldis!

Ega muud polegi... jälgige ikka mängu ja loodan Teid informeerituna hoida.

P.S. üleval on Mont Ventoux, 2500 m merepinnast, 2.juuni (kolmap) ronime sinna!

Eile nägin ma Eestimaad!

Käisin neljapäev taaskord one-day-tripp-in-Tallinn. Prof. Adik Levini Role Erakliinikus http://www.role.ee/ koosolekul. Lähiajal hakkan seal vastuvõttu tegema aga see veel tulevikumuusika. Hommikul rongiga Balti jaama ja õhtul tagasi Vaksalisse. Une magasin korralikult tagasi. Rongis :)
Suvine Raekoda Tartus, pilt @ Truffe Caffe!

Reede õhtul kiire sõit Pärnusse. Suvepealinna Sünnipäevale. Viimasest üritusest mul pilte ei ole, ausalt. Laupäeval peale "ülikiiret" pakkimist edasi Lõuna-Eestisse: Pärnu-Tõrva-Antsla-Osula-Tartu. Teepeal sõjaväe kolonnid, poolpaljad sõdurid järve ääres, Helme linnuse varemed/ koopad jne.
Leidsin ka ühe väsinud esijooksu, koos kummiga. Raam ja tagmine jooks koos kasettiga olid juba kahjuks loojakarja siirdunud. Kiigel käisime ka!

Antslas ootas meid juba idülliline Võrumaa taluhoov koos kõikide oma võludega. Kägu kes peale seitsmendat kukkumist hakkas kogelema. Sääski kusjuures minimaalselt!

Viiene sireliõis siiski leiti aga mitte sellest kimbust.

Retrospektris...

Pühapäeval Elva Rattapäev, 100 km rallit. Hommikune ilm tõotas küll vihma ja jahedat, kuid võistlusel kulus juba 2 suurt pudelit ja üks geel. Oleks teine geel ka kulunud aga viimased 20 km oli suhteliselt eraldistart. Polnud aega kätt ja pead lenksu alt tõsta.

Mis esialgu oligi nagu plaanitud aga kukkus siiski juba täpselt välja. Teisel ringil, enne Rannut, küljekal tõmmati ketti ja hakkas mehi pudenema. Esimesel ringil umbes samal kohal ja ka hiljem peale Rannut oleks kahel korral maha jäänud aga õnneks olin ma siis veel tugev. Minuga jäi veel paar meest maha, kes kõik enne Peedule kurvi punti tagasi said. Mina jõudsin sinna alles Elva sildi juures.

Ühest maokast pääsesin ca. pooleteise rattaga. Kokkuvõttes ilus TOP 100 võistlus ja tervelt kodus.

No ja siis üks päev veel käisin uisutamas ja panin siiski maoli.


Tseki sääski mu ümber :)

...

Eelmise postituse kahest "fail" linnukesest tingituna, pole mul olnud tuju siia midagi kirjutada. Ja nii juba pea kaks nädalat, nagu tegelikult ka... (kes aru ei saanud, pange "fail")

Ilgelt on tahtmine halvasti õelda inimestele, kes teatavad "issand kui vastik-palav-lämbe ilm on"! Istuge toas, tõmmake kardinad ette. Mina rämedalt naudin neid hetki hetkel. Eilne üleminekutreening 70 km ratast + 12 km jooksu peale... pure pleasure! Roosiga on asi väga stabiilseks muutunud, kaebused puuduvad. Enne TriStar111 Germany teda rohkem puutuma ei hakka.

Pühapäeval stardin Elva Rattarallil, 100 km grupisõit. Kaks eesmärki: mitte kohe maha jääda ning saada korralik tempotreening.

No ja siis veel see kolimine Tartust Tallinnasse. Reede-laup tegime Kuperjanovi viimase graindi, oli aegu ja hetki mida meenutada. Õrna hingega poiss nagu ma olen, poetasin ka paar pisarat (ja Sa võid uuesti "fail" panna).

Olen õnnelik, elu hakkab paika minema, nii nagu peab, iseenesest... kõik, mis Maailmas juhtub on hea, sest selle peal püsib ta püsti (teadur Kuku).

Tartu Jooksumaraton ect.

Päris nii hull ka ei olnud! Taktikaliselt väga mõnusalt maksimaalne jooks. Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama laupäevasest treeningust. Enamik vist teavad, milline (lausa viie milline) ilm meil siin Lõunaosariigis oli. 20 kraadi, päike ja mida kõike veel... ühesõnaga patt oleks olnud mitte Roosit "panna"!

Põlva mnt.-Liivamäed-Kanepi-Tartu, 110 km. Põlva poole oli kerge vastutuul, Liivamäed nagu ikka ja siis hakkasin mõnnama. Kanepi-Tartu (50 km), puhas alla tuul. Kiirus väga alla 40 km/h ei langenud. Sirgetel ja laskumistel kohati 60-70 km/h. Puhas kvaliteetaeg ja rõõm :) Õhtul kerge suplus peale, 3 km Auras.

Tegime Oliveriga pre-race pasta-party. Carb-up Carb-up Carb-up! Kerge pre-sleep vino ja tuttu!

Hommikul tundsin ennast suhteliselt hästi, kui välja arvata kerge kurguvalu. Mait korjas mu peale ja nats pärast 10 olime juba Otepääl (start kell 11). Kui stardikoridori sisenesin sain kiirelt aru, et täna on 12 hulka väga ulmeline joosta. Start läks valutult aga 2-3 km pärast oli ca 15 meest juba jalga lasknud. Tagareide hakkas tekkime kerge sügelus, mis sundis hoogu korraks maha võtma. Sellel hetkel möödus minust ka esimene naine, Chepkirui Irene, Keeniast. Hiljem selgus, et naine jooksis vaid nõks kiiremini kui mina eelmine aasta ja oli alles 18.

Poolel maal olin 35 seas. Littisin esimese PowerBar Gel´i (mustsõstra, Kohveiiniga) sisse ja tõstsin tempot. Vaikselt aga kindlalt noppisin eesolevaid ja finishisis 25. Aeg 1 h 25 min, 1:30 kehvem kui eelmine aasta aga siiski väsimusfoonilt.

Õhtul veeresin 50 km kergelt peale. Nüüd diivanil comfordis, jalgades mõnus surin :) Elu ei saa enam paremaks minna...