Hooaja avastart on nüüd tehtud! Mõtlemisainet jagub novelli kirjutamiseks…
Kõrvemaa Neliküritus on millegipärast südamelähedaseks saanud. Osalenud seal kõigil kolmel triatlonil ja eelmine aasta sai osaletud tervel sarjal. Pole midagi halba öelda :)
Kui välja jätta 2009 aasta kaks suusamaratoni (Kõrvemaa ja Tartu), siis võistlesin viimati suuskadel sõjaväe teenistuse aeg 2003. Kuna Eesti lumeolud on olnud viimastel talvedel kehvavõitu, siis on suusatamine jäänud tahaplaanile. Eelmisel ja käesoleval talvel on suusk saanud taaskord ettevalmistuse oluliseks osaks.
Võistlus oli iseenesest mõnus. Nautisin seda rohkem kui eelmisel aastal. Ilmastikuolud olid ideaalsed – päike paistis, mõned miinuskraadid, vaikne ilm. Aeg oli 9 min parem kui eelmisel aastal 2:00:32. Koht 4 kohta taga pool (34). Keskmine ja max pulss ca 10 lööki madalamad 157/167. Võitja aeg enam-vähem sama. On näha, et suusainimestel on olnud aega ja võimalusi end vormis hoida. Oma kiiremas ajas süüdistan pigem head rada, kiireid suuski (tänud siinkohal Oliverile ja Pirita Hawaii määrdemeestele) ja head team´i raja ääres (ema ja Triin, kes varustasid mind teisele ringile minnes SIS geeli ja Aura Spritzeriga).
Finishis oli kommentaar lihtne, jääme ikka ujumise, ratta ja jooksu juurde! Sest kohati rajal esinenud pehme lumi võttis minul kiiruse suht nulli. Liikusin sellistes kohtades klaasika rajas paaristõugetega oluliselt kiiremini. Äkki ongi just klassika tehnika minu jaoks see kõige õigem? Eks kahe nädala pärast Tartu Maraton näitab. Saan seal see aasta juba korralikult eest startida.
Okas sõit ju. Osalesin ise esimest korda vabatehnika maratonil, ainus muu maraton jääb vist aastasse miski 2005(Tartu oma-läbijana). Ilm oli super, haamrit ei saanud, kohtade mõttes liikusin tõusvas joones, kalendriga tappa ei saanud. Oli meeldejääv laupäev:)
ReplyDelete