Puhkekas. Saime eelmisel õhtul siseinfot, et Rapla rattaklubi on meie lähedal laagris. Leppisime väljasõidu kell 10 hommikul. 10 min soojaks ja kohe mäkke, ca 10 km. Õnneks polnud mägi palju järsem kui Amiata. Ain-Alar treenis mind taas, kuid vaid 38 min. Siis kiire laskumine ja ülejäänud päeva panime flätti. Max pulss juba 168...Paul viis meid veel ühele tõusule, millel pikkust vaid ca 1 km aga tema pole seal veel ülesse saanud. Sama teed pidi alla pole soovitav tulla, pidi üle nipli käima. Paar aastat tagasi sõitsid sealt Oras ja Havi eest suurega ülesse! Ei hakanud järele proovima. Jätame mõned põksud teisteks kordadeks. Kuna mul on siiski puhkekas, siis lasin Paulil ennast lõpufaasis mingi 10 km 40 km/h vedada, et natukenegi jalad lahti saada. Alla tuult, sujuvad laskumised, power-tõusud... mida Sa hing veel soovid?
Siinkandis on Itaalia kultuuri igal sammul tunda. Kirikud, akveduktid, kitsad teed, väiksed külad, vanalinnad... Juhul kui kaks autot kõrvuti ära ei mahu, siis üks laseb stabiilselt signaali ja annab teada, et tema on hetkel tee peal.
Õhtul sõitsid Pärnu Püha Loomaaia mehed meie lähedale õhtust sööma. Sai mereandidega ja pizzaga kõhtu paitada. Õhtul koju jalutades oli juba lõunamaiselt soe. Päeval oli 22 kraadi ja õhtul piisas õhukesest pusast.
No comments:
Post a Comment